Raamatulaenutajad ilmutavad head maitset

Vahur Afanasjev: "Serafima ja Bogdan" on raamat Peipsiveere inimeste elust teisest maailmasõjast möödunud sajandi kaheksakümnendateni."

FOTO: Karl Erik Piirimees

Esimest korda olid raamatulaenutajad aasta jooksul Virumaa kirjandusauhinna žüriiga nii palju üht meelt, et edetabeli esikoha vallutas mullu Virumaa kirjandusauhinna pälvinud raamat − Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan". Enim laenutatud raamatute hulgas torkab silma ka Katrin Pauts, kes on esikümnes esindatud suisa kahe krimiromaaniga.

Jõhvi keskraamatukogu peaspetsialisti Anne Kippari sõnul on kümnendat aastat koostatava maakondliku edetabeli esimene raamat ühtlasi soliidse ajalooga Virumaa kirjandusauhinna võitjaraamat.

Krimi ja kvaliteetne põnevus 

Mullu pälvis selle Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" ning autor ütles sel puhul mullu aprillis Põhjarannikule antud intervjuus "Virumaa kirjandusauhinna sai DJ Jumal" oma romaani kohta: ""Serafima ja Bogdan" on raamat nagu Šostakovitši sümfoonia: vaheldumisi mürtsuv, poeetiline, kirglik ja naljakaski lõim Peipsiveere inimeste elust teisest maailmasõjast möödunud sajandi kaheksakümnendateni. Raamat on paks, et lugeja saaks paljude tegelaste lugude abil nii-öelda elusuuruse kogemuse − justkui oleks ta vähemalt mõnda aega nende hulgas elanud. Sisult on seda nimetatud etnograafiliseks õudukaks. Õudukas on ehk nõks karmilt öeldud, aga triller, põnevik on see kindlasti."

Üsna loogiline, et sisult sügav, aga vormilt põnev teos kõnetab nii kirjandusauhinna žüriid kui ka raamatusõpru laiemalt. 

Kui kirjanik Katrin Pauts kuulis, et tema romaanidest on laenutuse esikümnes koguni kaks teost, muigas ta, et kodusel Hiiumaal on neid temalt samasuguses topis suisa neli!

Ida-Virumaa raamatukogude laenutuste edetabel
1. jaanuar − 31. detsember 2018

Autor / Pealkiri /Laenutuste arv

1. Vahur Afanasjev "Serafima ja Bogdan"                                   243

2. Katrin Pauts "Hull hobune"                                                   161

3. Eva Koff "Sinine mägi"                                                        150

4. Leelo Tungal "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa"     139

5. Erik Tohvri "Sõbrad ja hallikirju koerake"                               138

6. Mart Sander "Litsid. Teine raamat"                                       137

7.-8. Katrin Pauts "Tulekandja"                                               136

7.-8. Rein Sikk "Minu Virumaa. Üks poiss, üks vanne, üks maa"     136

9. Mart Kadastik "Luikede järv"                                               130

10. Mart Sander "Litsid. Esimene raamat. Naiste sõda"                117

Mitmekülgne Pauts 

"Neid edetabeleid olen üle Eesti näinud hetkeseisuga kümmekonda, igast neist olen ka oma raamatuid leidnud − see on muidugi tore. Nii et võib loota aasta laenutustabelis korralikku kohta, kui autorihüvitusfond need suvel kokku rehkendab. See näitab ehk ka üldiselt, mida raamatukogudes eelistatakse − krimka ehk ongi žanr, mida pigem laenutatakse. Loed läbi ja viid tagasi − mis sa temaga ikka enam teed. Ja eks kirjanik pea olema tänulik ennekõike vanemale põlvkonnale. Nemad ju on raamatukogudes ja ehk ka üldse põhilised lugejad. Vanemad inimesed tunnevad mind juba ka ära − haiglas ja liinibussides on päris sürreaalseid olukordi olnud," ütles Pauts.

Kirjaniku sõnul ta krimikirjandust ise enam eriti ei loe − ainult kirjutab. "Praegu kipun ikka dokumentaalseid teoseid lugema: elulood, memuaarid, erialane kirjandus. Olen väga moodne lugeja − loen telefonist, kus mul on Amazoni Kindle´i äpp," rääkis Pauts.

Hetkel on tal käsil reisikiri-romaan Prahast, mis ilmub plaani järgi kevadel − eks ka vihjena "Praha kevadele". Kõige uhkem ütleb ta end olevat romaani "Marduse tänav" üle. "Ka mu toimetaja peab seda mu seni parimaks raamatuks. Millalgi aasta jooksul sõidan jälle Rootsi Ystadi Wallanderi jälgi ajama. Sellegagi on üks kirjutamisplaan õhus. Olen ka ise dokumentaalse suuna poole nihkunud," ütleb kirjanik, kelle sulest on ilmunud ka "Minu"-sarjas ilmavalgust näinud "Minu Muhumaa". 

Edetabeli kolmandal kohal platseeruv Eva Koffi "Sinine mägi" oli mullu samuti Virumaa kirjandusauhinna nominentide seas. ""Sinine mägi" pakub veenva vaate inimlikule lähedusele. Lugedes romaani tegelaste omavahelistest liginemistest ja eemaldumistest, kerkib silme ette köielkõnd, tasakaaluharjutus kahele, mida tuleb õppida käigu pealt − armastuses ei viida läbi õppusi. Läheduse mõistmine on ühtlasi lähedaste lõppematu mõistatamine, ikka jääb midagi üle või vajaka. Ent samas võib Koffi romaan viia mõttele, et isegi kui armastuses pole täielik tasakaal võimalik, võib vääratades avaneda uus suund, kaaluta olekus selguda asjade tegelik kaal," on kirjutanud romaani kohta Jan Kaus.

Tagasi üles