New York Times kirjutab Eesti kultuuridessandist Narva

Muusikafestival Station Narva Kreenholmis − üks näide Eesti riigi kultuuridessandi kohta. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

"Venemaa mõju kartuses pöördub Eesti kunsti poole," pealkirjastas USA mõjukamaid väljaandeid The New York Times 11. jaanuaril ilmunud esileheloo Narvast, mida osaliselt refereerime.

USA ajaleht kirjutab, et tehaste muutumine kontserdi- ja teatrilavadeks ei pane tänapäeval kedagi kulmu kergitama, aga Kreenholmi kompleks pole lihtsalt üks tööstuse jäänuk. Kunagine tekstiilitööstuse hiid asub saarel − jõe peal −, mis on Euroopa Liidu idapiir ja kust Venemaani on kiviga visata. Ligi 90 protsenti Narva elanikkonnast on etnilised venelased, kes on jäänud kahe maailma vahele.

Lahtine haav

Kreenholmi muljet avaldav õhkkond kõnetas Jarmo Reha, kes lavastas seal hiljuti "Oomeni". Kriitikud võtsid lavastuse hästi vastu, aga mõni pidas Kreenholmi kasutamist teatripaigana "jumalateotuseks", rääkis Reha intervjuus.

Tehase endised töötajad kaebasid, et sündmused imporditakse Narva pealinnast ja keegi ei püüa jõuda kohaliku elanikkonnani. Kreenholmi tehase sulgemine 2010. aastal jättis tööta tuhanded inimesed. "See on lahtine haav," tõdes Reha.

See on pinge, millega Narva peab harjuma. Eesti pühendab Narvale raha ja tähelepanu, et meelitada siia investeeringuid, peljates, et hüljatud Vene vähemus on kerge saak Kremli mõjule.

Ja kaunid kunstid on strateegias kesksel kohal. Sel sügisel võõrustas Kreenholm alternatiivmuusika festivali "Station Narva". Detsembris avas uksed Vaba Lava − teater endises sõjatehases. Käimas on kampaania, et Narvast saaks 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn.

Kampaania juht Helen Sildna ütles, et kultuurilistes algatustes on "pehme jõu" mõõde. "Õnneliku ja õitsva kogukonna ülesehitamine meie piirialal on riigi turvalisuse seisukohast otsustava tähtsusega. Ja inimlikust vaatenurgast on seda nii ehk naa vaja teha."

Veel hiljuti leiti, et Narva on nii vahemaalt kui ka mentaliteedilt lähemal Venemaale. Ülejäänud Eesti hoidis eemale.

"Kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi, oli see "kui äratuskell Eesti inimestele"," rääkis Kreenholmi arendaja, OÜ Narva Gate juht Jaanus Mikk. "Poliitikud hakkasid Narva peale mõtlema ja see aitas linna palju − siia tuli rohkem raha ja projekte."

Vastupropaganda asemel

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tunnistas novembris antud intervjuus, et Narva elanikud jälgivad Venemaa meediakanaleid. "Me kõik teame, et Venemaal pole sõltumatut meediat − uudised on põhimõtteliselt propaganda. Aga me ei vasta sellele, keelates inimestele Venemaa meediale ligipääsu või tootes vastupropagandat. Sest vastupropaganda häda on selles, et see on ikkagi propaganda."

Selle asemel toimuvad riigi toel sellised üritused nagu "Station Narva", mis tõi Kreenholmi ja selle ümbrusesse 3000 inimest.

Roman Boiko, kes juhib Narvas Ro-Ro klubi, ütles, et ehkki mõned tervitavad valitsuse investeeringuid kultuuriellu, on siinsed inimesed ikkagi kahtlustavad.

"Kogu tähelepanu, mida Narva saab, tundub positiivne. On tõepoolest oluline, et siinsed inimesed hakkaksid uskuma huvi nii nende endi kui ka nende probleemide lahendamise vastu," sõnas Boiko.