Tantsupeo eelproovidega tegid Ida-Virumaal otsa lahti noorte segarühmad

Kas tantsupeol plintšikut ka saab? Saab-saab, selgub Ida-Viru tantsijate esimeses eelproovis, kus oma poolele maale jõudnud kodutöö näitavad ette gümnasistid.

Noorte C-segarühmade liigijuht on Maido Saar ja järg on jõudnud tema enda loodud tantsuni "Pihlapuu". Noored tantsijad on just teinud jalalt jalale pöörde. "Mida kiri [tantsujoonis − toim.] ütleb, kas ta lubab plintšikut?" pöördub Saar mälu värskendamiseks kohalike tantsuõpetajate poole.

Kummardus pika peotraditsiooni ees

XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm" toimub 4.-7. juulini.

XX tantsupidu teeb sügava kummarduse 85 aasta pikkuse tantsupeo traditsiooni ees. Seetõttu on kõikidel rühmaliikidel repertuaaris varasemate tantsupidude armastatumad tantsupärlid. Kuid loomulikult ei puudu ka uus looming, just selleks tantsupeoks loodud tantsud.

Tantsupeo idee autori ja pealavastaja Vaike Rajaste sõnul on tantsupeol kokku üksteist tantsuliiki ja igaüks neist saab ka ühe vana pärli, mis tantsumurul veerema pannakse. "Repertuaaris on kõrvuti vana ja uus, rahvamuusika ja sümfooniline muusika. Palju on äratundmisrõõmu, aga rohkelt ka uut ja arendavat," kirjeldab ta.

Kui varasematel pidudel on olnud nõnda, et üks liik lapsi ja teine liik täiskasvanuid pannakse ühte tantsu tantsima, siis sel korral on tantsupeo eestvedajate soov, et laste ja täiskasvanute kooslus saaks juba varem hakata koos tantsima. Seetõttu astub XX tantsupeol staadionimurule üks täiesti uus rühmaliik − pererühmad, kus tantsivad koos kaheksa täiskasvanut (soovitavalt segapaarid) ja 16 last, kes õpivad sel õppeaastal 1.-5. klassis.

"Lõime sellise rühmaliigi, kuna väikestes kohtades ei pruugi olla enam nii palju lapsi, et terve rühm moodustada. Tahame, et ka väikeste kohtade lapsed peole saaksid," selgitab Rajaste.

Oluliseks uuenduseks tantsupidude korralduses on sel korral ka asjaolu, et esimene etendus toimub juba neljapäeval. Reedel on tantsijatel veel kaks etendust.

Õigus meelt muuta 

Joonis seda ette ei näe, aga nimekas tantsuõpetaja soovib sellegipoolest näha "üle pannkoogi hüpet". "Nüüd juba tahaks plintšikut − tants areneb kogu aeg. See, mis eile meeldis, ei pea täna meeldima," on autoril õigus meelt muuta ja keegi ei paista seda pahaks panevat.

"Ja nüüd tuleb see mõnna koht," jätkub ettetantsimine Jõhvi põhikooli spordisaalis pidevate naerupahvakute saatel. "Ärge nuusutage kaenlaaluseid!" või "See on sinu tüdruk, katsu teda!" on ainult mõned stiilinäited, kui Saar tantse "puhastab" ehk vigu parandab.

Võiks arvata, et tantsupeoks valmistumine on naljast kaugel. Hingab ju kuklas võimalus, et harjutamine ei pruugi suurele peole viia. Aga Saar teab, kuidas noori käivitada ja lustima panna.

"Kui sa armastad tantsimist, siis ei saa ju tõsine olla," ütleb Narva eesti gümnaasiumi õpilane Anne-Mari Vainura, kes tantsib Natalja Mõttuse käe all tantsuansamblis Junost. "Sa õpid tantsu selgeks ja naeratus tuleb iseenesest näole." 

Paariline Jürgen-Martin Assafrei lisab, et õpetaja ei seisa kirvega ukse taga ega sunni naeratama. Selleks pole lihtsalt vajadust. 

Noorte segarühmas tantsivad reeglite järgi noored, kellest 75 protsenti õpivad sel õppeaastal 9.-12. klassis. Jürgen-Martin lõpetas Narva eesti gümnaasiumi eelmisel aastal ja kuulub seega "üleajateenijana" lubatud veerandi sisse.

"Mulle tuleb suvine tantsupidu kas viies või kuues − enam täpselt ei mäleta. Armastus rahvatantsu vastu on käinud lainetena − väikesena meeldis, siis üksvahe üldse ei meeldinud ja nüüd jälle väga meeldib," jutustab noormees. 

Mis on selle peo lemmik? Ikka klassika. ""Tuljakust" üle pole ükski tants," kinnitavad noored ja usuvad, et esitavad seda Tallinna Kalevi staadionil selgi suvel.

"Meie kooli rühm pole kunagi jäänud peolt kõrvale. Neil on meist lihtsalt hale, et oleme Narvast, niigi on vähe eesti keelt ja kultuuri, vähemalt saab tantsupeole − mingigi lohutus," naeravad nad.

Liigijuht Saar soovitabki seda naljana võtta, sest garanteeritud peopääset pole kellelgi. "Me ei tohi seda teha, et Narva tantsijad on edasipääsu ikka välja teeninud."

Kõige kõvem konkurents 

Saare sõnul on noorte segarühmades suurim konkurents. Umbes kolmandik ligemale sajast selle liigi tantsijast Ida-Virumaal jääb peost kõrvale.

Sellele, miks rahvatants on õppimisega hõivatud gümnasistide seas nii populaarne, ei oska Saar seletust pakkuda. "Endagi koolis − Viimsi koolis − tuli eelmisel aastal 11. klass minu juurde jutuga, et järgmisel aastal me lõpetame ja oleks tore, kui saaksime ka tantsupeole. Terve klass tuli." 

Jõhvis tantsis terve klass viimati eelmise kevadeni. "See klass lõpetas eelmisel aastal gümnaasiumi ja tantsis algusest lõpuni," tähendavad tantsuõpetajad Taivo Aljaste ja Voldemar Berelkovski. 

Kas pärast eelproovi ootab ees suur vigade parandus? 

"Enam-vähem kõik on õigesti õpitud," kostavad Jõhvikate juhendajad. Pisivigade lihvimise kallale asutakse juba pühapäeval, mis on põhiline harjutuspäev.

Koduseks ülesandeks näputöö 

Järgmisesse eelproovi märtsis ootab Saar kõiki viit rühma. Sealjuures ei jäta ta koduseks ülesandeks ainult tantsimist, vaid ka näputöö. Poisid peavad kujundama oma paarilisele sõle ja selle oma kätega valmis tegema. Rinnaehte materjali puhul jäävad vabad käed − see võib olla metallist, klaasist, savist, kullast, hõbedast või kas või puidust.

"Tüdrukud, te teate, et saate kingituse, aga mis on üks element poiste rahvariiete juures, mis on väike, aga oluline? Säärepael. Täna hommikul vaatasin Youtube'ist, et seda on väga lihtne teha − kaks tundi ja ilusad säärepaelad on olemas. Pange sinna sisse armastus, hool, õnn − kõik pange sinna sisse," õpetab Saar. 

Kõik need tunded peaksid peegelduma ka tantsudes. "Meie tantsud on emotsionaalsed ja tänapäeva noor inimene ärgu häbenegu oma hinge näidata," lisab ta.

"Ilmekad ja ilusad," õhkab laulu- ja tantsupeo Ida-Virumaa kuraator Erika Kõllo rahvariietes noori vaadates.