Enamik 3. jaanuaril Virumaa kolledžis toimunud Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse tuleviku arutelule kogunenutest olid seisukohal, et rajatav riigigümnaasium peab tulema täielikult eestikeelne, säilitamaks eestlust ja eestikeelset haridust.
Kolm küsimust Eduard Odinetsile
26. jaanuar 2019, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks peamisi vastuseisjaid sel koosolekul olite teie, Kohtla-Järve linnavolikogu liige ning Järve gümnaasiumi hoolekogu esimees Eduard Odinets!
Teoorias on teie ettekujutus vene- ja eestikeelsete laste koosõppimisest tore. Ent praktikas on oluline vahe, kas panna sada vene emakeelega last eestikeelsesse kooli, kus neil on võimalus korralikult omandada eesti keel ja teadmised Eesti kultuurist, luues seeläbi tulevikuks suurepärased arenguvõimalused Eesti ühiskonnas. Või vastupidi, panna sada eestikeelset last venekeelsesse keskkonda ja loota, et see vähemus hakkaks kooli olemust määrama.
Teine variant tegelikkuses ei toimi. Esiteks ei omanda sellises koolis vene emakeelega peredest pärit lapsed riigikeelt isegi mitte tavapärasel suhtlustasandil, teiseks eelistavad eesti pered oma lapsed panna eestikeelsesse hea tasemega gümnaasiumi.
Küsingi, miks olete Järve gümnaasiumi hoolekogu esimehena võtnud jäiga positsiooni sajaprotsendiliselt eestikeelse õppekavaga riigigümnaasiumi vastu. Julgen väita, et eestikeelse ja -meelse hariduse eest seisjad Ida-Virumaal ei pea võimalikuks toetada riigigümnaasiumi direktorina selleks valitud Irina Putkoneni.
Mis eesmärgil teie Järve gümnaasiumi hoolekogu esimehena toetate Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks valitud pr Irina Putkoneni olukorras, kus ta on ilmselgelt pälvinud eesti kogukonna usaldamatuse? Oma hiljutises raadiointervjuus ei välistanud direktori vahetamist isegi haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Praegu õpib Järve gümnaasiumis eesti peredest laste kõrval palju venekeelsetest peredest pärit lapsi. Nad on teinud tublit tööd ning suudavad eesti keeles gümnaasiumihariduse (tulevikus ka kõrghariduse) omandada. Nende õpilaste suhtes on vastutustundetu pakkuda mingisugust 60/40 vms segakooli, kus nad kaotaksid nii oma keeletaseme kui ka tulevikueesmärgid, mis on võib-olla alates lasteaiast seatud. Nad on suutelised rohkemaks ja väärivad enamat.
Miks jätkate oma eksitavat tegevust hoolekogu esimehena olukorras, kus on ilmselge, et teie vaated eesti kogukonnale vastuvõetavad ei ole ning eesti kogukond seda heaks ei kiida?