EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli: "Ida-Virus on kõik võimalik"

EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli õnnitles eelmisel neljapäeval maakonna edulugude ühispeol Ida-Viru turismikoordinaatorit Kadri Jaloneni, kinnitades, et hea koostöö turismi valdkonnas on teistele piirkondadele eeskujuks.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eelmisel nädalal maakonnaga tutvunud ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskuse uus direktor Margus Sameli ütles, et Ida-Virumaa on turismis tõeline edulugu, mida teised piirkonnad tahavad kopeerida.

Statistikaamet ei ole veel terve eelmise aasta majutatud turistide ja ööbimiste arve kokku löönud, aga 11 kuu põhjal võib öelda, et suurim kasv oli mullu Ida-Virumaal.

Jah, eelmise aasta jaanuarist novembrini oli Ida-Virumaal ligi 33 000 majutatud turisti rohkem kui aasta varem samal ajal ning lisandus 53 600 veedetud ööd. Teiste piirkondadega võrreldes lisandus ööbimisi arvuliselt kõige rohkem. 

Teised maakonnad on juba kadedad?

On-on. Olen uus mees valdkonnas [Sameli on juhtinud EASi turismiarenduskeskust neli kuud − toim.] ja võtnud Eestiga tutvumise endale südameasjaks. Igal pool, kus ma käin, tahetakse kopeerida Ida-Virumaa mudelit. Sageli räägitakse struktuurist, sellest, kes ja kuidas finantseerivad, aga kõige olulisemad on inimesed ja suhtumist kopeerida on juba raskem.

Ida-Virumaal on väga vedanud turismikoordinaatori Kadri Jaloneniga ja sellega, et kogu turismiklaster reaalselt panustab [Ida-Viru turismiklastrisse kuulub 50 turismiettevõtjat, -edendajat ja omavalitsust − toim.]. Ida-Virumaa edu alus ongi minu arvates see, et klaster on kümme aastat süsteemselt tegutsenud.

Sealjuures on ülioluline, et on välja valitud konkreetsed sihtturud, millele ühise rusikana keskendutakse, ning ei ole mindud liiga ahneks. Ja Ida-Virumaal tõesti on, mida pakkuda. Siin on nõukogudeaegset pärandit ja väga unikaalseid uusi turismiatraktsioone, kultuurisündmusi ja loodusväärtusi − kõike.

Rõõmustav turismistatistika

Statistikaameti andmebaasi järgi peatus Ida-Virumaa majutusettevõtetes eelmise aasta 11 kuuga 231 960 turisti. 2017. aasta sama perioodiga võrreldes lisandus 32 965 turisti, mis teeb kasvuks 17 protsenti. 

Kust turistid tulevad?

* Eestist 147 620 turisti (+20 protsenti)

* Venemaalt 55 812 turisti (+16 protsenti)

* Soomest 8455 turisti (-3 protsenti)

* Lätist 3945 turisti (-8 protsenti)

* Saksamaalt 2574 turisti (+1 protsent)

* Leedust 1847 turisti (-14 protsenti)

* Rootsist 1016 turisti (-15 protsenti)

Majutusstatistika järgi on suurim kasv siseturismis. Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen märkis, et paljud seostavad seda Narva Kreenholmis etendunud "Kremli ööbikutega", mida käis augustis vaatamas 24 000 inimest.

"Augustis ööbis Ida-Virumaal ligi 7000 turisti, mis pole oluliselt suurem arv kui aasta varem samal ajal, sest maakonnas lihtsalt ei ole rohkem voodikohti. Seega mõjutasid "Kremli ööbikud" rohkem toitlustus- kui majutusasutusi," kommenteeris Jalonen.

"Kremli ööbikud" läheb sel suvel kordamisele. Tänavu peaks Ida-Virumaal lisanduma 160 voodikohta.  

Teeme intervjuu ajal, mil viibite Ida-Virumaal tööasjus, aga millal te siin kandis viimati puhkasite?

Igal sügisel käin jalutamas Toila Oru pargis. Olen purjetaja ja käinud siin ka jahiga. Üle-eelmisel aastal purjetasin Narvani välja ja peatusin ka suhteliselt hiljuti avatud Purtse sadamas, mis jättis mulle ülihea mulje. Kui eestlane või soomlane tahab siia tulla jahiga, siis kõik võimalused on olemas. Sadamate puhul on fantastilised arengud. 

Millistele turgudele on suunatud praegu riigi tähelepanu, arvestades, et meie suurim välisturg − Soome − kukub?

Püüame soomlaste kukkumist pidurdada, aga fakt on see, et peame seda millegagi kompenseerima ehk panema munad eri korvidesse. Kõige rohkem kompenseerime Soome kukkumist praegu Saksa ja Inglise turuga ning loomulikult me ei unusta ka Skandinaaviat laiemalt.

Soomlaste järel on kõige suurem turg Venemaa, aga seal sõltub väga palju poliitilistest otsustest. Seetõttu püüame kõigepealt tugevdada Soomet, aga mõtleme juba ette Venemaa turu tugevdamise peale.

Kas võib öelda, et soomlased on käest libisemas?

Ei ole. Ma arvan, et see on suuresti suhtlemise teema. Eestis on väga palju unikaalseid asju, me peame neid lihtsalt paremini kommunikeerima.

Aga Venemaa turul, kust tulevad Ida-Virumaa peamised välisturistid, on ju praegu head ajad?

On head ajad, aga need võivad väga järsku muutuda ja me peame selleks valmis olema. Peame tegema kogu tarbija teekonna nii meeldivaks kui vähegi võimalik. Näiteks tutvusime täna [neljapäeval − toim.] Narva piiripunktiga ja võin öelda, et meie idapiir, selle läbilaskevõime ning see, kuidas turiste koheldakse, on igati eeskujulik. Täielik respekt!

Ida-Virumaa suurim võimalus meelitada siia hüppeliselt rohkem põhjanaabreid oleks laevaühenduse taasavamine Sillamäe ja Kotka vahel. Kuidas sellele vaatate?

Laev Sillamäe ja Kotka vahel võiks kindlasti tulla ehk kui praegu on Ida-Viru turismiklastri eesmärk kasvada kaks korda, siis laevaühendusel oleks selle eesmärgi saavutamisel oluline roll. 

Aga ilma laevata − kas vähemalt kaks korda kasvamine ja Tallinna järel teiseks turismisihtkohaks tõusmine on teie hinnangul realistlik? Kehtivas maakonna arengustrateegias on selge sõnaga öeldud, et aastaks 2030 peaks ööbimiste arv suurenema miljonini − eelmisel aastal oli neid üle 400 000.

Ma arvan, et Ida-Viru puhul on kõik võimalik. Kõik sõltub ikkagi inimestest ja inimesed teevad siin suurepärast tööd. Ida-Virumaal on tohutult palju atraktsioone, tööstuspärandit, imelisi loodusvaateid... Ida-Virumaa on ka oma sihipärases kommunikatsioonis ja tootearenduses väga hea olnud.

Mis võib hoogu pidurdada?

Ida-Viru, nagu ka kogu Eesti probleemid on n-ö klaaslaes. Seda lage loovad ebakindlus maksustabiilsuses ja transpordiühendustes − Ida-Viru kontekstis näiteks raudteeliikluses. Aastateks võivad ettevõtlust pärssida suured infrastsruktuuri ehitused ning ka regulatsioonid, näiteks viimati jõustunud paketimäärus, mis pani eriti väikesed ettevõtted raskesse seisu.

Kitsaskohaks on ka rahastus: meie pangad ei kipu nägema väljaspool Tallinna asuvaid piirkondi investeerimiskõlblikena. Probleeme on suuremahuliste ürituste võõrustamisega: selleks puudub infrastruktuur jne.

Need on olulised teemad, millega me EASi turismiarenduskeskuses tegeleme. Kui lisame siia osapoolte tegevuste koordineerimise ning strateegilise analüüsi ja nõustamise, siis püüame seeläbi anda kindlust nii turismivaldkonna inimestele, ettevõtetele, liitudele, riigile kui ka rahastajatele ning näidata, et turism on täiesti adekvaatne ja väga ilusti arenev äri. 

Et uusi hotelle ja teemaparke kerkiks ka väljapoole pealinna?

Täpselt. 

Praegu on skeptilisust üksjagu?

Ma ei ütleks, et skeptilisust, see on puhas majandusarvestus. Siin tulebki EAS mängu. Me peame põhjendama ja näitama võimalusi, kuidas turism on oluline ning tohutult suur majandusharu, moodustades praegu 7,8 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Me peame tooma sisse rohkem majanduslikke argumente ja põhjendatust, mida pangad ja teised rahastajad paremini mõistaksid. Selleks ei piisa ainult majutusstatistikast, vaid tuleb teha uuringuid hoopis teisel tasandil. See on praegu töös, aga võtab aega. 

Teine selge eesmärk on, et Eesti oleks täis selliseid tugevaid klastreid nagu Ida-Viru turismiklaster. Toon näite: 30 protsenti soomlastest on käinud Eestis üle kümne korra. Kui nad käiksid eri piirkondades, mitte kogu aeg ühes kohas, annaks see meile võimaluse soomlasi tagasi võita. See tähendab, et kogu Eesti peab olema ühtlaselt tugev ning suutma pakkuda uusi elamusi. Näen, et nendes piirkondades, kus soomlastega süsteemselt tegeldakse, on seis suhteliselt stabiilne või isegi paraneb.

Tagasi üles