Katri Raik pajatab Narvast uusi lugusid

Siseminister Katri Raik ütles, et jagab valimisnännina enda kirjutatud raamatuid meelsamini kui pastakaid.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Siseminister Katri Raik esitleb Ida-Viru raamatukogudes raamatut "Narvale ja Narvast", täpsemini selle kakskeelset demovarianti, sest kõik viiskümmend lugu saavad kaante vahele pärast valimisi. 

Katri Raik tunnistas Kiviõli lugejatega kohtudes, et viie esimese looga vihiku üllitamine on seotud lähenevate riigikogu valimistega. "Raamatuid jagan ma hoopis parema meelega kui pastakaid ja kalendreid."

Kõige-kõige

Kui "Minu Narva" keskendus rohkem tänapäeva inimestele ja lugudele, siis uues raamatus on olulisel kohal ajalugu. Näiteks saab teada, miks on Peeter I Narva kangelane number üks ja kuidas sai Sõpruse sillast Kakluse sild.

Paksemas raamatuversioonis tuleb jutuks seegi, kuidas suhtus Narvast läbi sõitnud Prantsuse kirjanik Honoré de Balzac kohalikku delikatessi.

"Koos temaga reisis üks Peterburi kunstnik ja kõige elavam kirjeldus oli sellest, et Balzacile üldse ei meeldinud silmud. Mulle meenus, kuidas ma ise Rondeeli restoranis esimest korda silmu nägin − pistsin selle sinepi sisse ja neelasin ühe korraga alla, sest mulle tundus see täiesti võimatu toit. Aga nüüd mulle silmud meeldivad," naeris Raik.

Demoraamatu esimene lugu kannab pealkirja "Narva on kõige-kõige", mis sisaldab täiskasvanulikumaks kirjutatud katkendeid autori samanimelisest lasteraamatust. "Idee sain Arhangelskis. Leidsin hotellis raamatu selle kohta, mille poolest on Arhangelsk maailma parim. Nii saab kirjutada iga linna kohta.  Narval on olnud oma raha ja laevastik. Narva on peaaegu saanud Rootsi kuningriigi pealinnaks."

Unistus meeri ametist

Kõige vahvam oli Raigi sõnul koguda materjali loo jaoks, mis räägib ebaseaduslikust piiriületusest.

"Siis ma veel ei teadnud, et siseministriks saan. Uurisin politsei teateid ja sotsiaalmeedia kommentaare, mis aasta- ja kellaajal on üle jõe ujutud ning mis peab seljas olema. Sain teada, et üle jõe on tuldud ka kihlveo peale. Meie piir on nüüd palju parem − Narva jõele ehitatakse just uusi radareid − ja need lood jäävad rohkem minevikku, aga siiski."

Raamatu kirjutamist alustas Raik eelmisel aastal, kui president Kersti Kaljulaid tuli kuuks ajaks Narva tööle. 

"Siis kirjutati Narvast palju stereotüüpseid lugusid. Mõtlesin, et kusagilt peab olema võimalik lugeda, miks on Narva selline linn, nagu ta on. Otsustasin anda oma panuse, sest kahjuks ei ole olemas korralikku tänapäevast Narva ajaloo ülevaadet ja seetõttu tuleb see tükk tüki haaval kirjutada."

Kiviõli lugejad tundsid huvi, millises linnas asub Katri Raigi süda.

"Olen 30 aastat elanud Tartus, 20 Narvas ja vahepeal tuleb elada Tallinnas, sest seal on töö. Aga süda on ikka Narvas. Narvat mõistusega ei saa võtta, Narvat saab võtta ainult armastusega. Mul on seal korter ja eks ma lõpuks tulen sinna tagasi. Mul on plaan saada kunagi Narva linnapeaks," tunnistas ta.

Tagasi üles