JUHTKIRI: Keskerakonna valimiseelne koolihirm (1)
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
9. veebruar 2019, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/08/11775150t1h5239.jpg)
Umbes kuu aja eest alguse saanud kired Kohtla-Järvele rajatava riigigümnaasiumi ümber on hetkeks sumbunud, nagu ka kerkiva koolimaja müürid aeg-ajalt paksu lumevaiba alla mattuvad
Ministeerium oli algul ebameeldivalt üllatunud eesti kogukonna nõudmisest luua Kohtla-Järvele 100 protsenti eestikeelse õppega gümnaasium, mida lõpuks ka lubati. Siis aga kohkuti ära, kui küsimusi hakkas esitama venekeelne kogukond, kellest osa nõuab ikkagi niinimetatud 60/40 õppe säilitamist.
Põhjendusega, et enne lõplike selgituste andmist tahetakse läbi rääkida ka venekeelsete inimestega, on ministeerium nüüd sel teemal üldse vait.
Kas ei tundu kummaline, et nii olulises küsimuses pole oma selget seisukohta nüüd öelnud kaks kolmest praegustest valitsuserakondadest? Vaid Isamaa on seisukohal, et uus gümnaasium peab olema täiesti eestikeelse õppega. Keskerakond, kes valitseb haridusministeeriumi, on suu vett täis võtnud ning sotsid ajavad oma esindaja Eduard Odinetsi suu läbi hoopis huvitavat juttu sellest, kuidas koolis võiks eri aineid hoopis eri keeltes õpetada. Et siis matemaatikat inglise ja geograafiat prantsuse keeles, või kuidas?
Tegelikult on valimiste eel hariduse tulevik Ida-Virumaal just selles kontekstis väga oluline teema, mille üle peaks käima terav diskussioon. Aga tundub, et mõned erakonnad ja kandidaadid lihtsalt ei julge oma selgete ja argumenteeritud seisukohtadega välja tulla, kartes eemale peletada kas siis eesti- või venekeelseid valijaid.
Võiks ju arvata, et Keskerakond oma kindlas kantsis Ida-Virumaal võiks kalduda pigem niinimetatud venekeelse hariduse kaitsele, nagu varemgi tehtud on. Kuid saadakse aru, et ülejäänud valijaskond kogu Eestis jälgib olukorda Kohtla-Järvel pingsalt ja see on suurele osale rahvast väga põhimõtteline küsimus. Mistõttu ei tasugi ilmselt selgust oodata enne, kui riigikogu valimised on toimunud.