Katri Raik: 60/40 ei ole õppesuund

Katri Raik
, siseminister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katri Raigi hinnangul on viis kuud enne Kohtla-Järve riigigümnaasiumi avamist õhus veel lubamatult palju vastamata küsimusi.
Katri Raigi hinnangul on viis kuud enne Kohtla-Järve riigigümnaasiumi avamist õhus veel lubamatult palju vastamata küsimusi. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kolmapäeval teatas haridus- ja teadusminister üheselt, et Kohtla-Järvele tuleb kakskeelne gümnaasium. See tähendaks justkui eestlaste kaotust ja venelaste võitu.

Nii muidugi aastal 2019 mõelda ei saa. Ju saab selles gümnaasiumis õppida eesti keeles ja kindlasti saab osasid aineid õppida vene keeles. Seega justkui tänaste gümnasistide jaoks midagi esmapilgul ei muutu, välja arvatud see, et nad asuvad õppima ühte, uude majja. Kui see ikka korralikult valmis saab.

Kas Kohtla-Järvel saab sügisest õppida süvendatult matemaatikat ja inglise keelt?

60/40 ei ole õppeained, ei ole matemaatika, füüsika ega inglise keel. On väga kahetsusväärne, et ei arutata, millised õppesuunad gümnaasiumisse tulevad. Ja suunad peavad olema, sest gümnaasium valmistab ette kõrgkooliks ning sellel, kes tahab õppida hiljem infotehnoloogiat, lihtsalt tuleb gümnaasiumis enam matemaatikat õppida.

Viis kuud enne uue gümnaasiumi avamist ei tea me, millised õppesuunad selles koolis saavad olema.

Ma ei tea ühtegi inimest, kes väidaks, et Ida-Virumaa arengu üks põhiküsimusi ei ole haridus. Me kõik leiame, et meie haridus peab olema sama hea kui Tallinna haridus. Aga täna, 5 kuud enne uue gümnaasium avamist ei tea me, millised õppesuunad selles koolis saavad olema.

Kas see kool avab ühe õppesuuna koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžiga? Väga mõistlik mõte. Kui selline otsus on sündinud, siis saab arutada, mis keeles õpe toimub. Kui õppejõud tuleb gümnaasiumisse kolledžist, siis ta õpetab samas keeles, milles kolledžis. Kas gümnaasiumisse tuleb süvendatud inglise keele õpe? See eeldab ideaalis emakeelset õpetajaid või õpetajaid. Kas sellele on mõeldud?

Kust leitakse uuele koolile direktor ja õpetajad?

Uuel gümnaasiumil ei ole direktorit, kui ei ole direktorit, siis ei ole ka õpetajaid. Ja õpetajaid ei ole seepärast, et on ebaselge, milliseid õppeaineid ja kui suures mahus õpetatakse. Lisaks on täiesti arusaadav, et tänaseks tekkinud pingete keskele ei ole kerge leida ei direktorit ega õpetajaid. Tugevad õpetajad eelistavad jätkata oma tänaste koolides, tulevastes põhikoolides. See on igati arusaadav. Tugevate õpetajate puudumine paneb aga kogu uue riigigümnaasiumi idee kahtluse alla.

Mida saaksid oma huvide kaitseks teha lastevanemad ja õpilased?

Nii kogukonna tervikuna kui õpilastel tuleb ikka ja jälle küsida, kes on direktor, kes on õpetaja, millised on õppesuunad, mis kell tunnid algavad, kunas on koolivaheaeg. Tuleb küsida kooli omanikult, ministeeriumilt. Tuleb küsida kohalikult omavalitsuselt. Tuleb pöörduda ajakirjanduse poole ja haarata kinni iga poliitiku varrukast. Hariduse kvaliteedis ei tohi alla anda.

Kutsun üles oma head kolleegi, keskerakondlasest haridus- ja teadusministrit Mailis Repsi siiski Kohtla-Järvet kordki külastama ja inimestega, kindlasti ka õpilastega kohtuma. Kohtla-Järve on Tallinnast sama kaugel kui Tallinn Kohtla-Järvest. Kohtume Ida-Virumaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles