Laagna kandi rahvas ei taha paekarjäärist kuuldagi

Tööstusest ümbritsetud maalapil elavad inimesed ei taha naabrusse veel ühte keskkonna rikkujat. Foto: Alar Tasa

Narva-Jõesuus Laagnal toimunud rahvakoosolekul tegid kohalikud elanikud plaanitava paekarjääri arendajatele üheselt selgeks, et nad pole nõus oma kodude lähistele isegi maavara uuringuid lubama, karjäärist rääkimata.

Laagna kandis on rahval tulnud lubjakivikarjääridele varemgi vastu seista. Seitse aastat tagasi tundis naabruses asuva Arumäe maardla vastu huvi OÜ Viru Mäebüroo. Tollane Vaivara vallavolikogu ütles huvilisele selge "ei", arendaja kaebas valla otsuse kohtusse ja kaotas. Seejärel huvitus samast maardlast OÜ Puhk ja Pojad. Nemadki ei saanud vallalt uuringuteks nõusolekut, nemadki jäid kohtus kaotajaks.

Seekord siis Laagnasse soovitav 101hektarine uuringuala, arendajaks OÜ KBR-Nord − Narvas registreeritud firma, mis Eestis seni tegutsenud ei ole. Ettevõtte juhatuse liikme Vladimir Kovalenko plaanide tutvustusest selgus, et uuritaval alal kavatsetakse puurida 47 šurfi ja 27 17meetrist puurauku, mis pärast tööde lõppu täidetakse välja võetud pinnase ja tsemendiga. Kui karjäär rajataks, annaks see piirkonnale 50 korraliku palgaga töökohta.

Rohkem kui pooltsadat kohale tulnud piirkonna elanikku lubatavad töökohad ja palgad ei huvitanud. Arendajalt küsiti hoopis, kas ta ikka teab, kui lähedale tuleks karjäär küladele. Arumäe külani oleks sealt poolteist, Hiiemetsa ja Auvere külani kaks kilomeetrit, mõjualas on ka Puhkova ja muidugi Laagna küla.

Karjäärist kardetakse ennekõike kaevudest vee kadumist, samuti müra − nagu seda müra praegustest lähikonna karjääridest ja kaitseväe polügoonilt veel vähe oleks.

"Kui anname loa uuringuteks, on järgnev karjääri avamiseks loa saamine põhjendatud," usub kohalik kogukond.

Linnavalitsuse keskkonnakaitse peaspetsialist Jaan Metsis selgitas arendajale, et Narva-Jõesuu linna territooriumil on väga suur osakaal kaevandustel ja suurtel tootmisettevõtetel; kaevanduste ja maavarade töötlemisel tekkivate jääkide ladestute all on samuti palju maad. Lisaks suur kalmistu kolme linna vajaduste katmiseks ja mitu prügilat − loodusliku keskkonna ja metsa jaoks eriti maad üle ei jäägi. Kaevanduste rajamine ei ole linna arengukavas, üldplaneering seda ette ei näe.

Hääletamisel ei tõusnud uuringuloa andmise toetuseks mitte ükski käsi.

Arendajale oli kohaliku rahva nii äge vastuseis ootamatu.

"Ehk möödub mõni aeg ja inimesed vaatavad sellele küsimusele veidi teisiti. Muidugi on vaja metsi hoida, kuid Eestisse on vaja panustada investeeringutega," ütles Vladimir Kovalenko "Aktuaalsele kaamerale".

Jaan Metsise sõnul pole arendaja uuringuloa taotlust veel esitanud, soovides esmalt selgust saada, kuidas kohalik kogukond selle tegevuse vastu võtaks.

"Arendaja käitus selles mõttes õigesti, et ei hakanud kohe alguses aega ja raha kulutama; on igati aus kõigepealt rahva arvamust küsida."

Arendaja uuringute soovi arutati volikogu komisjonides, kes edastavad oma arvamused koos rahvakoosoleku protokolliga volikogule seisukoha võtmiseks.