/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2019/02/22/11811733t1h9a1b.jpg)
Kirgede möllus Kohtla-Järvel eestikeelse gümnaasiumi säilitamise eest on sageli meenutatud 32 aastat tagasi valminud Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi Virumaa fosforiidikaevanduste vastast laulu "Ei ole üksi ükski maa". Selleks oli kokku kutsutud hulk tuntud ja armastatud lauljaid. Põhjarannik vestles osaga neist, et teada saada, mida nad arvavad praegu Kohtla-Järvel eestikeelse gümnaasiumihariduse ümber toimuvast, ja kas nad oleks vajaduse korral taas valmis Virumaa eest laulma.
Toonase projekti osalised, kellega Põhjarannik sel teemal rääkis, jälgivad enda sõnul suure tähelepanu ja ärevusega Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse ümber toimuvat ja kinnitavad, et see läheb neile väga korda.
Maestro Tõnis Mägi on toimuvast nördinud. "Loomulikult mind puudutab kõik see, mis on seotud meie keele, rahvusriigi, looduse ja muuga. Selline tegevus on ju kuritegelik! Panna kool kinni ja öelda, et seda on vaja selleks, et seal on vähe eestlasi ja seetõttu on vaja nad venelastega ühte kooli panna... see on selline... See võtab hinge kinni. Siin pole mitte midagi rääkidagi, käib täielik rahvusriigi hävitamine," räägib Mägi.
Jüri Leesment:
/nginx/o/2019/02/22/11811740t1h3857.jpg)
Alo Mattiisenile tehti ettepanek kirjutada Tartu levimuusikapäevadele ühislaul ja soovitati kirjutada umbes teemal Nicaragua nälgivatest lastest või midagi sellist. Alo kutsus mind enda juurde ja ütles, et tema tahab kirjutada fosforiidivastase loo, aga et see oleks üldistav ja sõna "fosforiit" otseselt sees ei oleks. Mina keeldusin alguses, sest ei olnud kunagi mitte ühtegi lauluteksti kirjutanud, kuigi luulekogu oli juba kirjastuses ja see oli heaks kiidetud. Ma soovitasin talle igasuguseid tuntud laulutekstide kirjutajaid, nagu Leelo Tungal, Hando Runnel ja Ott Arder. Aga Alo ütles, et tema ei tea, mida nad kokku kirjutavad, aga mind ta tunneb lapsest saati ja ta teab, mida ma võin.
Siis ma lubasin mõtelda. Olin tollal TPI arhiivi juhataja ja see kujund "Ei ole üksi ükski maa" tuli mulle pähe tööl laua taga istudes. Helistasin Alole, rääkisin oma kontseptsiooni ära, et paneks sinna eestiaegsed maakonnad, kes kõik peavad ühiselt Virumaa eest seisma. Meie mõlema naised olid toona Virumaa juurtega, ma tollal ka suvitasin Virumaal ja Virumaaga on mul kogu aeg isiklik side olnud.
Tegin selle teksti ära, see oli suhteliselt ebaprofessionaalne, aga see ei loe enam, kuna toime oli. Aga see tekst oli nii piiri peal, tol ajal käisid ju lubamine ja keelamine käsikäes. Alo salvestas kaks linti, nii et üks lint jäi raadiosse, teise ta peitis kusagile ära. Laul oli mõeldud levimuusikapäevadeks ja oli segane, kas see laul tuleb või ei. Aga siis pani raadiosaate juht Erkki Berends keset päeva selle kelleltki küsimata eetrisse ning lugu hakkas levima, seda lasti isegi Soome raadiost.
Eestis vist paar korda raadiost tuli. Ka levimuusikapäevadel oli küsimus, kas see lugu tuleb või ei. Mäks ütles, et kui see lugu ära keelatakse, siis tema enam lavale ei lähe ja teised muusikud ka ei lähe ja lõpetame levimuusikapäevad ära. Siis tehti selline kompromiss, et see pandi kontserdi esimeseks looks, et kui rahvas alles koguneb, on tähelepanu hajutatud. Aga kui kontsert sai läbi, pani Alo uuesti fonogrammi taha ja lugu tuli uuesti, fosforiidivastased plakatid olid jälle püsti ja nii see läks. See oli minu esimene laulutekst üldse ja seetõttu on ta minule ka kõige olulisem lugu.
Vastuseks küsimusele, mida saaks teha selleks, et Ida-Virumaal eestlased oma keelt, kultuuri ja haridust ohustatuna ei tunneks, soovitab Mägi kindlasti valima minna.
Teine Eesti muusika vanameister Ivo Linna valutab Ida-Virumaa haridusuudiseid jälgides samuti südant.
"Kui me ise vabatahtlikult ja ükskõik millele, kas õpilaste vähesusele või asja perspektiivitusele viidates selliseid asju teeme, siis me ise anname oma keele ära ja jääme kaotajaks. Ükski asi pole igavene. Mõned eluvormid on selles looduse olelusvõitluses tugevamad ja neelavad teised alla, aga me ei pruugiks sellele kaasa aidata. See on selge, et emakeelne haridus on ülitähtis. Olgu neid õpilasi kaks või kakssada."
Linna sõnul on tarvis keelt ka risustamise eest hoida. "Praegu oleme langenud inglise keele mõjude alla − sada aasta tagasi nimetati seda kadakasaksluseks. Siis me tahtsime olla millegipärast sakslased, saksikud. Nüüd tahetakse millegipärast olla rohkem ingliskeelsed. Kui isegi ministrid kasutavad täiesti tarbetult anglitsisme, on see häbiväärne ja näitab seda, et nende mõtlemine pole korras," räägib ta.
Laulja leiab, et iga hinna eest tuleb säilitada kõikjal riigis emakeelne haridus. "Olgu ümber võõras rahvas, eesti keel peab õitsema!"
Linna ei saa aru, miks on Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi üldse vaja, kui see kaotab ära eestikeelse gümnaasiumi.
Küsimusele, et kuidas on nii juhtunud, et eestlased peavad omal maal võitlema eestikeelse gümnaasiumi allesjäämise eest, vastab laulja, et maailmas pole midagi uut.
"Paraku on nii, et kui me vaatame ajalugu, siis näeme, et inimkond ei õpigi millestki ja poliitikud peavad sageli tegutsema oma südametunnistuse vastu. "Me näeme, millist ümmargust mula aetakse võimukoridorides. Ühelegi küsimusele, mis tuleb rahva seast otse ja südamepõhjast, sa õiget ja sirget vastust ei saa. Sest kui see vastaja ka oma südames tunneb, et tegelikult on asjad teisiti, siis oma erakondlikkuse tõttu ei saa ta oma isiklikke tundeid ja mõtteid väljendada, surub oma südametunnistuse karpi ja paneb karbile kaane peale. Selleks, et hoida oma saba ja sarvi."
Linnale on arusaamatu, kuidas saab eestikeelset haridust Ida-Virumaal kokku tõmmata, viidates eestlaste vähesusele. "Kõige lihtsam on öelda, et jah, seal Kohtla-Järvel on meil nii vähe õpilasi ja meil ei ole mõtet sellist kooli pidada. Aga just selles ongi, kurat, asja mõte, et seda on vaja pidada, mitte teha riigigümnaasium ja siis öelda, et näe, meil on siin 12 eestikeelset ja 200 venekeelset, me ei saa ikka selle eestikeelse kooliga siin hakkama. See on mage! See on alatu! Aga see on alati nii olnud. Ja neid ümmargusi vastuseid kuulates läheb ju tuju väga halvaks."
Muusik Toomas Lunge, kes omaaegses hittloos Tartumaad esindas, ütleb, et see, kui valitsus või muu võimuesindaja ei kuula, mida inimesed räägivad, on meiesuguses pisikeses ühiskonnas lubamatu. "Mis tahes majanduslikud kaalutlused ei saa olla kõrgemal inimeste enesetundest ja tahtmisest. Ja ees on ju valimised, nüüd nad just peaksidki kuuldel olema! Kooliküsimuses ei julge rohkem sõna võtta, kui et asi pole mitte enamuses või vähemuses, vaid tuleb teha nii, et inimesed oleksid rahul," sõnab ta.
Eesti keele teema on tema sõnul oluline nii Tartus kui Virumaal.
Praegu televisioonis töötav Reet Linna, kes 32 aastat tagasi tehtud ühislaulus samuti kaasa lõi, kinnitab, et Kohtla-Järve gümnaasiumi teema on oluline ka tallinlastele ning nendegi teletoimetuses on see sageli jutuks. "Jääb mulje, nagu see oleks mitte eile-täna, vaid juba varem alustatud programm. Ma ei taha öelda, et see on venestamine, mul ei ole vene inimeste vastu midagi. Aga tundub, et keegi nagu teadlikult teeks seda. Nii arvavad ka meie lähedased. Kuidas nii saab olla, et ma näen õpilaste ütlusi ja kommentaare, et eesti lapsed on vähemuses, nad ju upuvad sinna venekeelsesse keskkonda ära, ja ikkagi neid ei kuulata?" küsib Linna.
Tema arvates on see toetus, mille najal omal ajal Virumaa kaitseks lauldi, kuidagi haihtunud. "Kas me ajame õiget asja? Kas need inimesed, kes seda kõike teevad, teevad ikka õigesti? Tundub, nagu tehtaks enne valimisi teadlikult valesid otsuseid."
Legendaarse hittlaulu teksti autor Jüri Leesment kinnitab Põhjarannikule, et teda puudutab Kohtla-Järve kooli saatus samamoodi nagu ülejäänud Eesti rahvast. "Kindlasti olen nende poolel, kes arvavad, et eestikeelne haridus Virumaal peab jääma ja seda küsimust ei saa segakooliga lahendada."
Ta sõnab, et see teema on oluline ka tema kodulinnas Tartus ja inimesed arutavad seda. "Selles mõttes see põhimõte, et ei ole üksi ükski maa, kehtib ka praegu. Laulu algne mõte oligi see, et teised maakonnad tulevad Virumaale appi. Praegu on samamoodi. See on kogu Eesti, mitte ainult Virumaa küsimus ja väga põhimõtteline küsimus. Järve gümnaasium peab jääma. Ma ei poolda nende suurte koolide tegemist. Igal koolil on oma juured ja need lõhutakse sellega ära."
Tõnis Mägi: "Mina olen valmis. Kui on vaja lärmata, siis mina ei karda kedagi, käigu põrgu!"
Ivo Linna: "Absoluutselt, minul pole selle vastu midagi. Kui on vaja tulla, tuleme ja hea meelega!"
Toomas Lunge: "Laulma olen muidugi nõus, kui rahvas kokku tuleb ja asja arutatakse."
Reet Linna: "Palju sõltub, kes see üleskutsuja on. See peab olema suur põhjus. Selge, et me kaotame emakeelt Virumaal ja seda jääb vähemaks. Et seista eesti keele eest, selle poolt ma olen. Mulle paistab, et ka Tallinnast vaadates tundub see inimestele tähtis ja läheb korda. Kõik tunneme selle pärast muret. Oleme ju kõik jälginud, kuidas Narva on tulnud Eestile lähemale ja see on tore. Aga miks Kohtla-Järve nüüd vahelt ära lõigatakse? See on nukker."