Pensionile jäävale Kiviõli tuntud perearstile püsivat asendajat pole (1)

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle poole sajandi Kiviõli piirkonna inimesi ravinud Liivia Lipule on tänane tööpäev viimane.
Üle poole sajandi Kiviõli piirkonna inimesi ravinud Liivia Lipule on tänane tööpäev viimane. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kiviõli piirkonna armastatumaid ja suurema nimistuga perearste Liivia Lipp läheb reedest pensionile ning annab ameti üle ajutisele asendajale, kuna tema rohkem kui 2000 inimesega nimistule asendajat leida ei suudetud - kõik kolm konkurssi kukkusid läbi.

Kolmapäeval oma viimase vastuvõtu teinud perearst Liivia Lipp, kes tuli Kiviõlli tööle 51 ja pool aastat tagasi, tõdes, et ühelt poolt on tal äärmiselt kahju oma tööst loobuda, kuid samas on 51 aastat väga pikk aeg ning kunagi arstina alustades ei osanud ta arvatagi, et karjäär nii pikaks venib. "Selle 51 aasta jooksul on üles kasvanud mitmed põlvkonnad ning ma olen ravinud vanavanemaid, nende lapsi ja lapselapsi," tõdes ta. Lipp tunnistas, et patsiendidki võtavad teda juba kui Kiviõli Keskpuiestee maju, mis on üle poole sajandi seal seisnud, olnud ning pole kuhugi kadunud. 

Appi tuleb ikka

Eelmisel aastal oma 75. sünnipäeva tähistanud Lipp tunnistas, et pikast karjäärist hoolimata ta inimeste ravimisest tüdinenud ei ole. "Eriti kui ma mõtlen nendele kõige väiksematele patsientidele, kes alati uksest sisse saades minu juurde jooksevad," ütles ta ning tunnistas, et kõik tema 2000 patsienti on äärmiselt toredad inimesed ja just seetõttu on ta seda tööd nii kaua teinud. 

Noor perearst tahab töötada seal, kus teda ootavad kolleegid ja töötingimused. 

Maria Filina-Kossatšova 

Maapiirkonna arsti eripära on Lipu sõnul see, et tegelda tuleb kõigega. "Kui ma omal ajal siia Kiviõli põlevkivibasseini − nagu teda siis nimetati − tulin, lubati, et ma saan siin arstina tegelda kõikvõimalike asjadega, ja nii on see ka olnud," ütles ta. Kui suuremates keskustes ollakse hädas sellega, et inimesed pöörduvad oma muredega erakorralise meditsiini osakonda, siis maapiirkonnas on vastupidi. "Mitte keegi ei hakka väikeste asjadega sinna minema, kõik alustavad perearstist," rääkis ta, et tema juurde on tulnud inimesed nii luumurdude kui ka verejooksudega. 

Läbi ajaloo on Lipp pidanud ka erisuguseid ameteid. Jaoskonnaarstina alustanud naine on töötanud nii haiglas kui kiirabis, aga olnud 20 aastat ka Kiviõli polikliiniku juhataja. Arstina praktiseerimist ta sel ajal ei katkestanud. Viimased 21 aastat on ta olnud perearst, kelle nimistus on rohkem kui 2000 patsienti. Nii suure nimistuga arste Ida-Virumaal palju pole.  

Ehkki Lipp loobub alates märtsist oma nimistust ja perearstikabinetist, jätkavad sealsamas tööd tema kaks pereõde, kes tunnevad patsiente ja nende haigusi hästi. Ka doktor ise lubab, et kui tekib vajadus arstikittel selga panna, et kedagi tööjõu nappuse korral välja aidata, siis teeb ta seda hea meelega. 

Asenduse leidmine keeruline 

Liivia Lipu nimistu võtab ajutise asendajana üle tema enda resident, Toila perearst Juta Kogan. Leping temaga on tehtud aastaks ning pärast seda kuulutab terviseamet välja uue konkursi. Praegu asendaja leidmiseks korraldatud kolm konkurssi kukkusid kõik läbi. Lipu sõnul pole see aga mingi üllatus, sest maapiirkondadesse, nagu ka Kiviõli on, on inimesi raske leida. 

"Ma loodan, et siis, kui saab valmis uus keskus (Kiviõli esmatasandi perearstikeskuse ehitamist alustatakse märtsis − toim.), tahavad noored arstid siia tulla ning siis ei leita sellele kohale lihtsalt üht inimest, vaid tekib päris konkurss," ütles ta. Lipp lisas, et kui inimene läheb arstiks õppima, siis tahab ta tegelda inimeste ravimisega, mitte muretseda selle pärast, kes pühib puhtaks tema kabineti põranda või kust saada süstlaid ja nõelu. Peale selle on olulised kolleegid ja kena töökeskkond. Ka terviseamet loodab, et nende kitsaskohtade lahendamisega leitakse uusi arste. 

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna analüütiku Maria Filina-Kossatšova sõnul ongi väljapoole Tallinna ja Tartut perearste keeruline leida. Nii on Eestis praegu määratud üle 30 ajutise asendaja. Ida-Virumaal asub nendest nimistutest kolm. 

"Reaalsus on see, et perearstide vanuseline struktuur vananeb − igal aastal suureneb pensioniealiste perearstide arv. Perearstide nappuse lahendamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist, sest noori arste on maale meelitada väga raske. Terviseameti kogemus näitab, et noor perearst tahab töötada seal, kus teda ootavad kolleegid, kus on loodud temale vajalik keskkond ning kus kogukond on huvitatud noore perearsti tulekust. Seega saab küsimust edukalt lahendada vaid mitme asjast huvitatud osapoole koostöös," lisas ta. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles