Eesti tööandjate keskliit kuulutas reedel võimekaimaks tööandjaks Kiviõlis tegutseva õmblusettevõtte ASi Svarmil, mille 250 töötajast on ligi viiendik vähenenud töövõimega.
Eesti võimekaimaks tööandjaks valiti Kiviõli õmblusfirma
12. aprill 2019, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle veerandsaja aasta tegutsenud Svarmil pälvis tunnustuse järjepideva panuse eest vähenenud töövõimega inimeste värbamisse.
Svarmili juhatuse liikme Merle Roste sõnul ei ole see olnud ettevõtte jaoks niivõrd teadlik strateegia, vaid pigem kohanemine uute tingimustega tööjõumaastikul.
Mõlema osapoole võit
"Tervisevaegusega inimeste värbamine on võimaldanud täita ärilisi eesmärke ja samal ajal toetada ühiskonna eesmärke. Vähenenud töövõimega inimeste värbamist ei pea kartma, aga kindlasti on professioone, mille puhul on selles piirangud," märkis Roste.
Eesti tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on Svarmil hea näide sellest, kuidas kokku saavad ettevõtte vastutustundlikkus ja tööandja vajadused.
"Tööjõupuudus on probleem, millega tuleb silmitsi seista aina suuremal hulgal ettevõtetel. Aidates läbimõeldult ja järjepidevalt vähenenud töövõimega inimesi tööjõuturule, võidavad mõlemad osapooled: ettevõte saab endale lojaalsed ja teotahtelised töötajad ning inimestel on võimalik ennast teostada."
Tamsar lisas, et Svarmil on aastaid silma paistnud eelarvamusteta ja vähenenud töövõimega inimesi kaasava värbamispoliitikaga ning nende kogemusest on tööandjatel palju õppida.
Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht ütles, et vähenenud töövõimega inimeste palkamine tähendab tööandjale küll pingutust, kuid toob kaasa püsiva töösuhte ning kasvatab sallivust ja kohanemisvõimet kogu organisatsioonis.
"Olen väga tänulik kõigile tööandjatele, kes meie inimesi kaasavad. Svarmili puhul on eriti tänuväärne, et ta teeb seda Ida-Virumaal, kus on traditsiooniliselt kõrge tööpuudus," lisas Habicht.
Lahtiste kaartidega
Merle Roste sõnul on hea töösuhte jaoks oluline, kui töövestlusel mängivad mõlemad osapooled lahtiste kaartidega.
"Tööandja peaks esimesel kohtumisel tutvustama kõik ametikohaga kaasnevaid terviseriske ja töötaja oma erivajadusi. Tean, et osa inimesi kardab jääda tööst ilma, kui rohkem oma tervisest räägib. Samas on tööandjale oluline teada kõiki nüansse, et igaühele individuaalselt läheneda. Tervisevaegused on erinevad ja kõik ei ole palja silmaga hoomatavad."
Roste lisas, et on püüdnud olla seadusemuudatustega kursis ja käia koolitustel, et teha õigeid otsuseid inimeste tervise hoidmiseks. "Samuti oleme teinud suurt teavitustööd ettevõttes sees. Üksteise erinevustega arvestamine on muutunud elementaarseks organisatsioonikultuuri osaks."
Svarmilile on see juba teine tunnustus sel aastal − jaanuaris võttis Roste vastu Ida-Virumaa parima tööandja 2018 tiitli. Töötukassa tunnustas õmblusfirmat kui head partnerit, kes on võtnud tööle vähenenud töövõimega inimesi ja arvestab nende eriliste vajadustega.
"See aasta on olnud väga helde − suur pai meie inimestele, see pole ainult juhtkonna aupaiste," märkis Roste, lisades, et koostöö töötukassaga on olnud pikaajaline ja kasulik. Viimane suurem koostööprojekt oli töötukassa toetusega paarikümne käeortoosi ostmine, et säästa õmblejate tervist.
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et Svarmil on hooliv ja inimestega arvestav ettevõte. "See, et viiendik töötajatest on vähenenud töövõimega, on Ida-Virumaal pigem erandlik, aga võiks saada normaalsuseks."
Svarmil on Teelahki sõnul tulevikuettevõte − inimesi jääb tööturul aina vähemaks ning arvestada saab nendega, kes on saadaval ja soovivad töötada. "Kui inimesel on vähenenud töövõime, saab teda mitmesuguste abivahendite, ergonoomiliste lahenduste ja õige suhtumisega toetada. Kõik algab juhi mõtteviisist. Kui juht usub, et klaas on pooltäis, siis ta ongi pooltäis," tõdes Teelahk.
Töötukassa pakub mitmesuguseid teenuseid ja toetusi tööandjatele, kes on palganud või kavatsevad palgata vähenenud töövõimega inimesi. Taotleda saab palgatoetust, abi tööruumide ja -vahendite kohandamiseks, nõustamist ning sotsiaalmaksu soodustust. Tööandjad, kes kaasavad vähenenud töövõimega töötajaid, vahetavad regulaarselt kogemusi Tööandjate Ühisuses.