JUHTKIRI: Salakütus ja aus elekter

Venemaa kvoodivaba elektri osakaal Balti riikide ja Põhjamaade elektriturul on viimastel aastatel järsult tõusnud.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui maksumärkideta Venemaa sigarettide ja alkoholi ning ka sealse autokütuse tungimisega siinsele turule püüab nii Eesti riik kui Euroopa Liit tervikuna vahelduva eduga võidelda, siis Venemaa kvoodivaba elekter voogab siinsele turule takistusteta.

Tarbijate seisukohast on see positiivne. Venemaa elektritootjad, kes ei pea erinevalt Eesti ja teiste Balti riikide ja Põhjamaade elektritootjatest tegema järsult kallinevate saastekvootide ostmiseks kulutusi, saavad pakkuda turule elektrit märgatavalt odavamalt, mis omakorda aitab hoida madalamal ka elektri hinda suuremas osas Läänemere-äärsest piirkonnast. On rohkem kui tõenäoline, et kui Venemaa oma kvoodivaba elektrit siia turule üha suuremates kogustes ei paiskaks, tuleks siin maksta elektri eest märksa rohkem. Enamik eratarbijaid kiristaks hambaid, aga saaks sellega hakkama. Osale energiamahukatele ettevõtetele, nagu on näiteks Soome tselluloositehased, tähendaks see hoopi konkurentsivõime pihta. 

Küllap seepärast ei ole ka Euroopa Liidul väga tugevat õhinat sellise turumoonutuse vastu võitlemiseks. Kannatajaks on eelkõige siinsed elektritootjad, kaasa arvatud  Ida-Virumaal tuhandetele peredele tööd andev põlevkivitööstus. 

Ent kui elektrile on avatud maksuvaba tee siinsele turule, siis võtaks ehk järgmisena tõkked eest ka autokütuselt, alkoholilt ja sigarettidelt, mille siia toomist käsitletakse praegu smugeldamisena.  Või kui see mõte tundub liialt ketserlik, siis võib-olla oleks mõistlik seada võrdsed tingimused ka elektrile. 

Tagasi üles