/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/04/17/11959154t1hbe8d.jpg)
See, et Ida-Virumaale on keeruline leida noori juristiharidusega spetsialiste, on sama ammune teadmine nagu fakt, et Eestis koolitatud arste pole siia kanti lihtne meelitada. Suuremad linnad, nagu Tallinn ja Tartu, tõmbavad muidugi inimesi topeltjõuga enda poole, nagu see on igal pool mujalgi Euroopas probleemiks, aga selge on see, et mõningad teenused peavad ühtviisi heal tasemel kättesaadavad olema üle Eesti. Eriti need, mis puudutavad siseturvalisust.
Seda, et näiteks kvaliteetse õigusabi kättesaadavus on Ida-Virumaal lünklik, on tunnistanud ka kohus ja advokatuur.
Kui politseis olid aastaid murekohaks täitmata ametikohad Ida-Virumaal, siis nüüd seda enam nii teravalt ei tunta, kuna enamiku politseis töötada soovivate vene keelt kõnelevate inimeste keeleoskus pole enam nii suur probleem ning 300 euro suurune regioonitasu motiveerib ka mujalt Ida-Virumaale tööle käima. Pigem soovitakse siia saada rohkem eriharidusega spetsialiste.
Häda pole ainult politseis, vaid ka kohtutes ja prokuratuuris. Selleks ongi mitu viimast aastat praktiseeritud Tartu ja Tallinna juuratudengite tutvumisvisiite maakonna õiguskaitseasutustesse. Sest olgugi et haritud inimestelt eeldatakse lisaks oma kitsa valdkonna tundmisele ka laiemaid teadmisi, ei ole paljudel noortel olnud siiski seni meie maakonda asja ning nende ettekujutus siinsest elust võib olla üsnagi üheülbaline.
Ent selleks, et panna noori tõsiselt Ida-Virumaale kolimisele mõtlema, ei piisa ainult politsei- ja kohtumajade näitamisest. Tuleks rõhutada ka pehmet poolt ning näidata, kui palju positiivset elukeskkonna mõttes Ida-Virumaa endas peidab − meie rikkalikku loodust, kõiki neid renoveeritud promenaade, koole, lasteaedu, kultuuriasutusi −, ning rääkida ka tulevikuarengutest. Sest tööl veedab inimene ikkagi väiksema osa oma ajast ning väga paljudele on töökoht lihtsalt üks elukeskkonna osa.