Investeerime lõpuks ometi inimestesse

FOTO: Kaitseministeerium

FOTO: Kaitseministeerium

Äsja avaldatud uuringu põhjal ei tule 41 protsenti Eesti tööinimestest oma palgaga välja või tuleb toime väga halvasti. Eesti kestmajäämiseks peab riiklike otsuste keskmes olema Eesti inimene ja tema toimetulek.

Eesti senised majanduspoliitilised valikud on suuresti lähtunud parempoolsete seas levinud usust, et kõigepealt tuleb rikkaks saada, siis on võimalik hakata investeerima ka inimeste haridusse, tervisesse ja toimetulekusse. Päriselus see paraku pikalt ei tööta, sest inimvarasse investeerimata ei tule ka majanduskasvu.

Olukord, kus paljud täiskohaga tööl käivad inimesed ei tule oma palgaga toime, peavad pere toitmiseks küsima riigilt või omavalitsustelt toetusi, ei ole aktsepteeritav. Järgmise nelja aasta jooksul on võimalik tõsta miinimumpalk 800 euroni, selleks tuleb alampalka igal aastal 20 protsendi võrra tõsta. Miinimumpalga tõusuga suureneb väiksema palgaga leibkondade ostujõud, see annab tõuke ka keskmise palga kasvuks ja vähendab suuri palgaerinevusi.

Et alampalga tõus oleks ettevõtjatele jõukohane, peab riik olema tööandjatele ja töövõtjatele aktiivne partner ning sõlmima tööturu osapooltega tulupoliitilise kokkuleppe. Selles kokkuleppes võtab riik endale kohustuse toetada ettevõtjaid ettevõtluse arendamise programmide kaudu. Samuti peab riik panustama inimeste täiendus- ja ümberõppesse.

Sotsiaaldemokraadid kavatsevad suunata järgmise viie aasta jooksul läbi töökassa töötajate täiendus- ja ümberõppesse 50 miljonit eurot. Eelkõige toetatakse sellega tasemeõppe õpingute lõpetamist, kutse omandamist, erialast täiendusõpet ning baasoskuste, näiteks infotehnoloogia-alaste ja sotsiaalsete oskuste omandamist. Töötajate teadmiste ja oskuste tõstmine on kindlaim viis, kuidas suunata Eesti majandust tervikuna targema töö ning suurema lisandväärtuse poole.

Majandust ergutaks ja suunaks selle "vereringesse" rohkem raha ettevõtte tulumaksu süsteemi muutmine. Kavandame jaotatava kasumi avansilist maksustamist, mis rakenduks alates ettevõtte kolmandast kasumlikust aastast ning juhul, kui omakapital ületab 30 000 eurot. Sellisel puhul maksustatakse ettevõtte iga-aastane kasum 7protsendilise maksumääraga ning makstud tulumaks on hiljem mahaarvatav tasutavast maksust kasumi jaotamisel.

Uutele ettevõtetele ja väikeettevõtetele säiliks senine maksusüsteem. Avansiline maksustamine motiveerib rahvusvahelisi korporatsioone jaotama oma kasumit Eestis, kuna osa kasumi jaotamisel tekkivast maksukohustusest on juba tasutud.

Eluaseme kättesaadavuse probleem puudutab peamiselt madalapalgalisi spetsialiste, tööturule sisenevaid noori ja ka eakaid, kellele käib turult korteri ostmine või üürimine tihti üle jõu. Väikelinna ei saagi tekkida ettevõtlust, kui ettevõttel pole sinna eluasemeprobleemide tõttu võimalik töötajaid tuua.

Majanduslikult võimekamates piirkondades piisab sellest, et riik garanteerib ettevõtete pikaajalist laenu või annab maad pikaajalise hoonestusõiguse alusel kasutusse. Vähem võimekates omavalitsustes on vajalik ka riigipoolne rahaline tugi.

Eesti majanduse käima tõmbamiseks ei saa me end vaeseks kulutada, aga kindlasti ei too edu ka püüd end rikkaks säästa. Eesti peab investeerima targalt oma inimvarasse, siis paraneb ka inimeste elukvaliteet.

Tagasi üles