Nõrk rubla paneb kinnisvaraturule põntsu

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik arvas, et kui kopp maasse lüüakse ning Jõhvi kontserdimaja naabrusesse hakkavad kerkima jäähall ja veekeskus, panevad Jõhvi mikrorajooni elanikud oma korteri hinnale 30 protsenti juurde.
Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik arvas, et kui kopp maasse lüüakse ning Jõhvi kontserdimaja naabrusesse hakkavad kerkima jäähall ja veekeskus, panevad Jõhvi mikrorajooni elanikud oma korteri hinnale 30 protsenti juurde. Foto: Peeter Lilleväli

Kui mullu suurenes Ida-Virumaal veidi nii kinnisvaratehingute arv kui väärtus, siis alanud aastat on raske prognoosida. Vähemalt praegu on Venemaalt pärit kinnisvaraostjad Ida-Virumaal kadunud.

"Venemaa ostjad on kadunud," tõdes Pindi Kinnisvara Narva kontori hindaja ja maakler Rene Zorin nii enda kui oma kolleegide kogemustele toetudes. "Muutus tuli sügise lõpus. Detsembris ja alanud aastal pole mul olnud ühtegi Venemaa ostuhuvilist. Varem moodustasid nad klientidest 15-20 protsenti," nentis ta.

Zorini sõnul huvitus suurem osa idanaabritest enne rubla drastilist langust just Narva-Jõesuu suvituskorteritest. "Maid ja maju venemaalased Narva-Jõesuus endiselt osta ei saa, seega soetati kortereid sooviga seal suvitada või ka talvepühasid veeta."

Kinnisvarafirma Uus Maa Jõhvi büroo juhataja Hannes Hallik sai tänu rubla langenud kursile üle hulga aastate pühi pidada. "Kui tavaliselt on jõuludest kuni 10. jaanuarini telefon punane ja palju helistatakse just Venemaa numbritelt, siis seekord oli ainult üks kõne Moldovast. Tervel teisel poolaastal ei olnud Venemaa poolt mingit ostuhuvi. Varem oli tavaline üks tehing üle kahe kuu."

Kahte liiki kliendid

Halliku sõnul arvestas firma Uus Maa analüütik paar aastat tagasi välja, et kui Eestis keskmiselt oli kinnisvaraostjate seas Venemaa residente paar protsenti, siis Ida-Virumaal ligemale 10 protsenti.

"See, et neid on praegu vähemaks jäänud, pole maaklerite seisukohalt halb, sest venemaalased on enamasti ostnud odavat kinnisvara. Eelistame vahendada kallimat kinnisvara. Firma Uus Maa Jõhvi büroo käive kasvas eelmisel aastal 75 protsenti. Üha rohkem on kliente, kes eelistavad nn valmisasja, nii et ei peaks kohe hakkama remonti tegema," rääkis Hallik.

Kinnisvarafirma Uus Maa Jõhvi büroo varasemad Venemaa kliendid jagunevad kahte rühma. Need, keda ajendab kinnisvara soetama võimalus saada lihtsustatult Schengeni viisa, otsivad soodsaid kortereid põhiliselt Püssi ja Aserisse. "Ise käivad nad Eestis võib-olla korra kolme aasta jooksul, ent reisivad Schengeni viisaga mugavalt Saksamaale ja teistesse Euroopa riikidesse," kommenteeris Hallik.

Umbes sama palju on olnud neid, kellele meeldib Eestis puhata. Nemad vaatavad ringi Toila, Voka ja Jõhvi kinnisvaraturul. "Samas üks selline pere ostis hiljuti korteri Kiviõlisse. Nad ütlesid, et käivad talvel Kiviõli seikluskeskuses suusatamas, sügisel Alutaguse metsades seenil-marjul ja suvel puhkavad mere või Peipsi järve ääres. Neile meeldis just siinne loodus ja asjaolu, et väikesel maa-alal on kogu aeg midagi teha," rääkis Hallik.

Kinnisvaraasjatundja arvas, et Venemaa klientide jahtunud ostuhuvi jääb mõneks ajaks kestma ja pigem soovitakse lähiajal siin soetatud kinnisvara maha müüa. "Ega Venemaa residentidest ostuhuvilisi ei lisandu enne, kui Venemaa lõpetab sõdimise Ukrainas ja nafta hind hakkab tõusma. Enne seda paremaks ei lähe. Aga kui halvaks läheb − kes seda oskab öelda? Võib-olla Igor Mang," märkis ta.

Rohkem mõjutas sõda

Kirde Kinnisvara juhataja Virge Tiirik ütles, et tema tööd pole rubla drastiline langus oluliselt mõjutanud. Ka varem oli nii, et idanaabrid küll kuulasid maad ja tundsid siinse kinnisvara vastu huvi, ent tehinguteni jõudsid üksikud.

"See, et venemaalased siin meeletult kinnisvara kokku ostavad, on minu arvates müüt. Võib-olla Tallinnas, aga meil pole ma seda täheldanud. Rubla langusest rohkem mõjutas minu arvates Venemaa ja Eesti kliente Ukraina sõda. See tekitas ebakindluse, ei julgetud enam kinnisvara osta ja suvel oli seetõttu vaikne. Tehinguid hakkas rohkem toimuma alles sügisel."

Tiirik on kokku puutunud sellega, et varem Ida-Virumaale korteri ostnud venemaalased on asunud seda müüma.

"Näiteks ühel Kaasani noormehel, kellega läinud sügisel tutvusin, on Ida-Virumaal mitu korterit ja ta müüb neid nüüd ise Venemaal edasi. Ühed Moskva kliendid, kes ostsid kunagi minu vahendusel korteri Püssi, on nüüd olude sunnil sellest loobunud. Nad müüsid selle ühele Venemaa ostjale, aga lihtsalt rublades. Kommunaalteenuste eest ei tahtnud nad maksta ja valikut polnud."

Tiirik märkis, et eelmisel aastal oli Ida-Virumaa kinnisvaraturul "mikroskoopiline hinnatõus", ja ta arvas, et see jätkub. "Valdav osa kliente on siiski kohalikud. Meie büroos on põhiostja noor kaevur, kes otsib oma perele kolmetoalist korterit ning eelistab sealjuures Jõhvit.

Eelmisel aastal toimus peaaegu kõikide Ida-Viru linnade korteriturul väike hinnatõus. Erandiks oli Narva-Jõesuu, kus on jätkuvalt maakonna kõrgeimad kinnisvarahinnad, aga kus korterite keskmine ruutmeetri hind langes 1,4 protsenti.

"Paistab, et uute ja kallimate elamispindade tehingute arv on Narva-Jõesuus vähenenud ja suhe on teise ringi korterite kasuks," arvas Hallik selle põhjuseks.

Kokku tehti Ida-Virumaal 2014. aastal maa-ameti andmetel 4003 kinnisvaratehingut koguväärtuses 72 miljonit eurot. Aasta varem oli tehingute arv 3765 ja koguväärtus ligi 70 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles