Ühe reetmise lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks hiljuti Jõhvi valla aukodaniku tiitli pälvinud Vallo Reimaa omal ajal Tauno Võhmariga tülli pööras, kuigi ta ise oli see, kes Võhmari Toilast Jõhvi vallavanemaks kutsus? Ja miks Mart Laar, kes Reimaa vabariigi valitsusse regionaalministriks kutsus, ta õige pea reetis?
Palju õnne, Jõhvi valla aukodanik!
No... Aitäh!
No... Võttis ikka häbematult palju aega, enne kui Jõhvi iseseisvuse taastamiseks eeltöö ära teinud mehele see tiitel tuli. Kui sa nii mõtled, siis ma olen sinuga täiesti nõus.
Kas ma just nii mõtlen, aga ma tean, et minu kandidatuur esitati ka Jõhvi juubeliaastal, aga siis ei peetud mind vääriliseks. See on jah mul meeles.
Minu meelest tuleks aukodaniku tiitel anda ka Kaido Koogale, Tiit Haljandile ja postuumselt Heldur Valdmannile, kes olid koos sinuga Jõhvi taastava kogu asutajad.
Täiesti õige!
Kas sa mäletad, kes on öelnud sinu kohta järgmised sõnad: "Kui kord juba usaldust pole, siis kust see äkki tuleb?"
Ei tule meelde.
Tauno Võhmar, kes kaotas hiljuti ise usalduse ning pühiti Jõhvi omavalitsuspoliitikast minema. Need sõnad pärinevad 2008. aastast, kui vaagiti sinu volikogusse naasmise võimalust.
Ma kuulsin toona jah, et ma oleks saanud tagasi tulla ainult üle Võhmari laiba. Aga mul ei olnud see plaaniski.
Mis selle musta kassi nimi oli, kes teie vahelt läbi jooksis? Sa ise kutsusid ta Toilast Jõhvi vallavanemaks.
Ma pean seda üheks oma suuremaks eksimiseks. Ta oli Toilas harjunud olema A ja O ning hakkas ka Jõhvis soleerima, blokeerides minu kui volikogu esimehe ees kogu info. Üsna pea tulid välja ka tema varasemad ärisidemed Ossipenkoga, millest ma polnud teadlik.
Võrreldes sellega, mis juhtus sinu kui regionaalministriga vabariigi valitsuses, oli see siiski lapsemäng.
Loomulikult.
Kuigi avalikkusele võis jääda mulje, et sul tekkis valitsuses vastuolu IRLi esimehe Mart Laariga, oli tegelikult selleks meheks, kes tahtis sust lahti saada, hoopis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, endine Res Publica esimees.
Jah, Laar rääkis mulle hiljem, et mind taheti maha võtta juba siis, kui IRLi Res Publica pool otsis Res Publica endisele peasekretärile Priit Sibulale sooja kohta ning tahtis ta panna Põlva maavanemaks. Mina olin seisukohal, et maavanemaks sobib vaid see, kelle kandidatuuri on omavalitsused heaks kiitnud. Sibul mõjus Põlvamaa omavalitsustele aga nagu punane rätik ning ma otsisin esialgu teise kandidaadi.
Meie arvamused põrkusid ka Eesti rahva muuseumi ja Jõhvi viadukti puhul, mille ehitamiseks ei tahtnud Parts raha anda. Lõpuks kogunes selliseid vastasseise palju ning viimaseks piisaks sai eelnõu, mis oleks regionaalministrist teinud regionaal- ja avaliku halduse ministri, kelle alla oleks üle tulnud mõned osakonnad ka rahandusministeeriumist ja riigikantseleist ning kogu avalike teenuste valdkond, sh e-teenused. Sellega oleks endisest regionaalministrist saanud üks juhtivatest ministritest, mis ähvardas lüüa Partsi kaardipaki segamini.
Isamaa ja Res Publica Liit oli ju algusest peale ebaloomulik moodustis. Minu ametisse astudes püsis nende kahe poole jõuvahekord veel hapras tasakaalus, kuid Partsil oli selge ambitsioon võim üle võtta. Minu positsiooni eeldatav tõus oli sel teel üheks takistuseks ning nädal enne seda, kui valitsus oleks kõikide ministeeriumite poolt kooskõlastatud eelnõu kinnitanud, võeti mind maha ning eelnõu lükati sahtlisse.
Kogu protsess, mille ma olin käima pannud eesmärgiga tugevdada omavalitsuste ja kodanikuühenduste rolli riigis, täpsustada maavalitsuse ülesandeid ning anda omavalitsuste liidule ja maakondlikele arengukavadele vajalik õiguslik staatus koos vastava rahastusega, keriti tagasi ning sellega lasti põhja üks esimesi samme riigireformi poole.
Ja Laar vaatas seda kõike pealt?
Laar oli siis juba Partsi pantvang: ta oleks erakonna esimehe kohalt maha võetud, kui ta poleks Partsi tahtmist mööda teinud.
Seega enda nahka päästes viis ta sinu oma turule?
Jah, nii see oli. Hiljem sain teada, et ta oli varemgi oma lähikondlastega samamoodi käitunud. Nii et see polnud sugugi esmakordne juhtum.
Võhmar kaotas Jõhvis võimu, Laar jäi ratastooli, Parts põrus riigikogu valimistel... Ega sul mingeid kahtlasi võimeid ei ole? Muinasajaloo huvilisena on sulle ju kõik need sajandeid vanad ohvrikivid tuttavad.
[Naerab.] Kui sa tahad mu võimetest rääkida, siis pigem selle külje pealt, et ma olen nõustanud Reformierakonda, aga ka Vabaerakonda. Neil mõlemal läks valimistel hästi.
Üks Vabaerakonna juhtfiguure Andres Herkel, varem IRLi ridadesse kuulunud isamaaliitlane, on öelnud, et oled olnud ainus regionaalminister, kellel oli haldusreformi läbiviimiseks kõikide erakondade toetus, ja et see küsimus, miks IRL su 2008. aasta jaanuaris tagasi kutsus, on senini arusaamatu ning vajab haldusreformi pidurite mõistmiseks selgitamist.
Kui varasemad regionaalministrid kirjutasid tagatoas mingi bulla valmis ning hakkasid sellele toetust otsima, siis mina töötasin põhimõtteliselt teistmoodi, kaasates kõik erakonnad tööprotsessi. Liikusime edasi punkt punkti haaval: lõime lukku need lahendused, milles olime saavutanud üksmeele, ning võtsime ette järgmise probleemi.
Keskerakond toetas mind väga jõuliselt, sotsidega oli raske, aga ka nemad toetasid, samuti Rahvaliit, kes oli esialgu küll kibestunud, et nende regionaalminister oli põhja lastud, kuid me saime sellest üle. Suurepärane koostöö oli Reformierakonnaga. Nende riigikogu fraktsioonis oli toona palju endisi omavalitsusjuhte ja maavanemaid − haldusreformi asjus kompetentseid inimesi, kellega oli hea asju arutada. IRLi fraktsioon oli see-eest lootusetu. Sportlane võib küll väga hästi ketast heita, kuid see võib olla ka kõik, mida ta oskab. Paraku oli selliseid inimesi IRLi fraktsioonis toona palju ning igaesmaspäevased kohtumised nendega olid ausalt öeldes väga nukrad. See oli sama nagu rääkida esimese klassi õpilastele kümnenda klassi füüsikast.
IRL oligi see, kes haldusreformi toona põhja laskis, sest just siis, kui olime jõudnud juba väga konkreetsete küsimusteni, näiteks maakonnatasandi funktsioonide jagamiseni omavalitsusliidu ja maavalitsuse vahel, otsustati asi ära lõpetada. Olulisel kohal oli siin poliittehnoloogiline põhjus, et kuna IRL püüdis jätta endast muljet kui kõvast haldusreformi tegijast ja kogus sellega valimistel hääli, siis oli neile palju kasulikum teemat üleval hoida kui seda lahendada. See meenutab üht Baskini anekdooti, kus vana juudist advokaat lubab oma mantlipärijast pojal minna esmakordselt iseseisvalt kohtuistunguile ja kui see tagasi tulles hõiskab, et kõik kulges hästi - juhtum on lõpetatud, läks vana juut näost valgeks - pojake, see juhtum on meid ju kümme aastat toitnud.
Sinu poliitilist surma on nimetatud koguni märtrisurmaks.
See tuleneb sellest, et Laar nõudis mult lahkumisavaldust, kuid ma keeldusin, sest erakonnakaaslastele oli vaja anda aega mõistmiseks, et jõuvahekorrad on muutunud Res Publica kasuks ning see pole enam see erakond. Tegelikult oligi too hetk paljudele silmade avanemise algus ning erakonna tulevase lõhenemise ennustaja.
Sina tulid IRList ära 2012. aastal ning pole pärast seda ühegi parteiga liitunud.
Ma arvan, et ma ei liitugi enam. Kuid ma olen jätkuvalt valmis erakondi nõustama.
Nii et sa jäädki siis koolipapaks edasi. Kuidas sul seal Tartu Tamme gümnaasiumi direktorina läheb? Sa oled kaks aastat selles ametis olnud. Lugesin, et ehitate nagu Jõhviski riigigümnaasiumi.
Jah, see ehitusprojekt on minu laps, olen sellele üsna uue sisu andnud. Need ideed, mis sai omal ajal Jõhvis genereeritud, kuidas sellist tüüpi nõukogudeaegset koolimaja ümber ehitada, on seal paljuski realiseerunud, ka see hullumeelne idee, et ühendada hoone kaks tiiba katusega ning tekitada suur aatrium. Tegemist on nn pooltarga majaga, mis on rohkelt infosüsteeme täis, pluss ruumi kaasaegne funktsionaalne planeerimine. Kahjuks enamik projekteerijaid ei tea, kuidas kooli igapäevaelu toimib, kuidas õpilased liiguvad, kus on need kohad, kust tuleb liikumistihedust maha võtta jne. Lisaks funktsionaalsusele saab see maja olema ka ilus. Näiteks suure fuajee põrand on sama uhketest plaatidest kui Narva-Jõesuu uues hotellis ning sisekujunduse on seal teinud Eesti üks paremaid sisearhitekte Maile Grünberg.
Kas sa ei taha tulla hoopis ühe Eesti jõukama valla − Mäetaguse valla vallavanemaks? Sinna kandideerib üle 40 inimese.
[Naerab.] Ei taha.
Kui pikka eluiga sa IRLile pärast hävingut riigikogu valimistel ennustad?
Sõltub sellest, kui palju viitsib ajakirjandus IRLi tegelikku olemust, nende käitumisreegleid paljastada, et rahval silmad lahti läheks. Usu või ära usu selgeltnägijaid, kuid see selgeltnägija, kes ühes telesaatesvalimistulemusi ennustades [Marilyn Kerro "Ringvaates" − toim.] lükkas IRLi logo endast eemale, öeldes, et selles erakonnas on halb energeetika, kuid paljud inimesed lähevad nende õnge, tabas tegelikele valimistulemustele üsna lähedale. Kui Res Publica omal ajal langes, sest petta saanud inimesed jooksid sealt minema, võeti üle Isamaaliidu pehmem pool, nn kampsunid, kes olid harjunud demokraatlike mängureeglitega ning keda oli väga hea auti mängida. Nad ei saanud arugi, mis toimub - kuidas neilt vaip alt ära tõmmatakse ning võimust ilma jäetakse.
Ega Eesti rahva muuseumi raha ei võtnud ära Brüssel. Brüsselile anti sobivad sisendid, et nad sellise otsuse teeksid, Eestist. Sellega tehti Reformierakonnale tünga, jättes nad ilma magusast, nende valdusalas olevast objektist, mis võimaldab head promo ja tuua hääli. Vastav rahastamisfond oli paraku regionaalministri haldusalas. Partsil oli oma ettevõtjate punt, kes tahtsid sellele rahale ligi pääseda ning tulid välja ettepanekuga Tallinna teletorn ära renoveerida. Kõigepealt saad sa hulga europappi, millega ehitada, siis aga müüd ära ja ongi ilus teenistus käes. Õnneks kukkus Parts enne valitsusest välja ning Urve Palo blokeeris selle plaani ära.
Kuidas sellest supist omal ajal välja tulid? Ühe pudeli viinaga seda kõike alla ei loputa.
Ma ei tea, kas ma olen praegusekski välja tulnud. Ma arvan, et ei ole. See muudab kogu elu.