Luuremäng Lüganusel

Lüganuse vallavolikogus toimuv võimuvõitlus toimub reeglite järgi, mis meenutavad pigem lapsikut luuremängu kui avaliku võimu teostamist läbipaistval moel.

Igal volikogul on kahtlemata õigus umbusaldada nii vallavanemat kui ka teisi valitavaid isikuid. Kuid terve mõistusega käib kaasas ka loomulik ootus, et sellist olulist sammu põhjendatakse põhjalikult ja konkreetselt.  Kui seda ei tehta, siis jäävad umbusaldajad ise avalikkuse silmis hääletuse tulemustest sõltumata narriks. Just nii ongi nüüd Lüganusel läinud. Vähem kui poolteist aastat ametis olnud Allar Aron on vallavanema kohalt tõrjutud. Aga mille pärast, on jäänud selgeks rääkimata.

Volikogu esimehe Marja-Liisa Veiseri üldsõnalised põhjendused, et vallas on lahendamata probleeme ja pole piisavalt panustatud ühinenud piirkondade ühtlustamisse, ei kõla sugugi veenvalt ega ole mingid argumendid. Etteheide, et Aron pole kohalik inimene, on aga sootuks halenaljakas, justkui needsamad umbusaldajad seda tema ametisse määramisel ei teadnud.

Veelgi veidramaks läheb aga Veiseri keerutamine järgmise vallavanema kandidaadi ümber. See on justkui olemas, aga tema nime ei avalikustata. Tere, kevad! Volikogu peaks olema igati huvitatud, et tulevase vallavanema kandidaat võimalikult vara enne otsustavat hääletamist avalikkusele teada oleks. Siis on aega arutada ja tuleksid välja nii tema tugevad kui nõrgad küljed.

Praegune salatsemine jätab paratamatult mulje, et Lüganuse volikogus võimulolijatel on endil käsil mingi valgust kartev mäng.