Avinurme läheb kergliiklusteega uuele ringile

Võidu tänava äärde jäävad Avinurmes nii rahvamaja, kool kui paljud muud aleviku elanikele olulised asutused ja ettevõtted. Foto: Peeter Lilleväli

Esimest korda jäi kergliiklustee Avinurme alevikus ehitamata üksteist, teist korda neli aastat tagasi; nüüd lubatakse esimese etapiga 2017. aasta suve lõpuks valmis jõuda. 

"2000. aastal, kui Avinurme alevisse uus tee ehitati, jäi kõnnitee rajamata, nii et sõiduteel liiguvad praegu inimesed ja autod läbisegi," rääkis neli aastat tagasi Avinurme tollane vallavanem Indrek Kullam. "See on tõsine probleem, aga üksnes valla rahaga ei tuleks 2,4 kilomeetri kergliiklustee ehitamine kõne allagi."

Selsamal 2011. aastal taotles vald riiklikust kergliiklusteede programmist oma tee jaoks toetust − ja saigi 283 896 eurot.

Tee ehitamiseni paraku ei jõutud. Kuigi eelprojekt oli olemas, jäi põhiprojekti koostamisel aega napiks ning Avinurme vald pidi neile eraldatud raha riigile tagasi andma.

Nüüd otsustas siseministeerium tänavusest kergliiklusteede toetusskeemist toetuse saajad, kelle hulgas on Ida-Virumaalt ainsana Avinurme vald oma valgustatud kergliiklustee rajamisega. Toetuse summa on 395 000 eurot.

Esimene etapp: 1,26 kilomeetrit

"2011. aastal ei suutnud projekti koostaja sellega päris hästi hakkama saada; maanteeamet tellis erapooletu ekspertiisi ega andnud projektile kooskõlastust," mäletab vallavanem Aivar Saarela, miks vald oli tookord sunnitud eraldatud raha tagastama.

Ka ei arvestanud toonane projekt tema sõnul vajadust kõnnitee sõidutee tasapinnast kõrgemale tõsta ning selle alla sademeveekanalisatsioon paigutada, mis oleks ettevõtmise oluliselt kallimaks muutnud ning tähendanud omavalitsusele 15protsendilise omaosaluse asendumist 30-50protsendilisega.

Liiklusohtlikkus on vahepealsete aastatega veelgi suurenenud: lisandunud on viljaterminali vahet sõitvad suured kallurid, ka on metsavedu intensiivsemaks muutunud. Kuigi hooajalised tegevused, on need vajaduse jalakäijad autoteelt kaugemale suunata veelgi põletavamaks muutnud.

"Maanteeamet tahab, et jalakäijate tee oleks sõiduteest kaugemal, paraku pole see lihtne ja kohati on lausa võimatu: teega tuleks sel juhul minna eramaadele, mõne teele lähemal asuva maja puhul lausa ukse alla. Hajaasustusega alal oleks maaomanikega ilmselt lihtsam kokkulepeteni jõuda, tiheasustuses on asi väga keeruline," rääkis Saarela.

Praegu peab vald maanteeametiga läbirääkimisi, et leida kõiki asjaosalisi rahuldav kesktee: kus võimalik, viia kergliiklustee sõiduteest kaugemale, kus mitte, ehitada see sõiduteega kõrvu. Külgnevana kavandatavaid lõike tuleb mõnevõrra tõsta ja rajada nende alla sademeveekanalisatsioon, mis muudab tee-ehituse kallimaks. Kui lisada ka tänavavalgustuse väljavahetamine, jätkub eraldatud toetusest koos valla omaosalusega vaid 1,26kilomeetrise lõigu väljaehitamiseks.

Kaks aastat ettevalmistusteks

"Tegemist on kergliiklustee esimese etapiga," toonitas Saarela. "Jagasime tee kolme etappi − muide, ka eelmisel korral oli plaanitud 2,4 kilomeetrit esimene etapp, tegelikult on see tee kaks korda pikem − ja alustame keskmise osaga, kus jalakäijate liiklus on kõige intensiivsem. Ehk siis endise tünnitööstuse teeotsast postkontorini. Järgmine etapp on tulevikus tööstuspiirkonna ja Maetsma pool ning kolmandana tee teine ots."

Tänavune aasta kulub Saarela hinnangul tee projekteerimisele. Kuigi oleks mõistlik projekteerida kogu tee korraga, paneb rahakott asjad paika ning tõenäoliselt piirdutakse üksnes esimese etapiga.

Järgmisse aastasse jäävad maaga seotud läbirääkimised ja otsused ning ehitushanked, ehitamiseni on kavas jõuda ületuleval aastal. Tööde lõpetamise tähtaeg on 31. august 2017.