Jõhvi kiirustab laulupäevale mälestusmärgi paigaldamisega

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
150 aastat tagasi Jõhvi Mihkli kirikus toimunud kihelkondadevahelisele laulupäevale pühendatud mälestusmärgi kavand.
150 aastat tagasi Jõhvi Mihkli kirikus toimunud kihelkondadevahelisele laulupäevale pühendatud mälestusmärgi kavand. Foto: Fotomontaaž

Jäädvustamaks seda, et 2. juulil möödub 150 aastat Mandri-Eesti esimesest kihelkondadevahelisest laulupäevast, mis oli teed rajav 1869. aastal toimunud üldlaulupeole, rajatakse Mihkli kiriku lähedasse parki monument.

Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits rääkis Põhjarannikule, et juba mullu kaaluti paigaldada Mihkli kirikule mälestustahvel, kus oleks kirjas, et seal toimus 1865. aasta 2. juulil esimene kihelkondadevaheline laulupäev, mis sai omakorda 1869. aastal toimunud üldlaulupeo eelkäijaks-pääsukeseks.

Leeriaugu kõrvale

Pritsu sõnul jõuti aga pea mõttele, et see mälestus võiks olla siiski kivisse raiutud − pealegi on kiriku välisseinal vaid nõukogude ajast pärist tahvel, kus öeldakse, et tegemist on ajaloomälestisega XIV sajandist. Kirikus sees on küll tahvlid näiteks märtritest koguduseõpetajate mälestuseks: 1918. aastal enamlaste tapetud pastor Karl Immanuel Hessele ja 1941. aastal Nõukogude hävituspataljonlaste tapetud praost Jaak Varikule.

Alguses peeti monumendi asupaigana silmas kohta maavalitsuse maja taga Rakvere ja Veski tänava ristumispaigas, siis aga saadi aru, et parim paik selleks oleks kiriku kõrval asuva niinimetatud leeriaugu ja läheduses asuva mänguväljaku vaheline haljasala. Nimetatud ala kuulub ka arhitektuurimälestise (Mihkli kirik) kaitsevööndisse.

Vallakunstniku sõnul on tegu linna seisukohast nii olulise alaga, et see vajab nagunii planeerimist. Samuti ütles Prits, et monumendiks on kaalutud kasutada graniitkive, mis okupatsiooniajal olid Keskväljakul asunud Lenini monumendi trepi piirdekivid.

Põhjaranniku pärimisele, kas liiga kiireks ei lähe, sest laulupäeva 150. sünnipäev on juba 2. juulil, ütles Prits, et tähtpäev on linnal olnud meeles ka näiteks 2010. aastal, mil toimus tähtpäeva mälestuseks pidulik laulupäev.

See algas rahvavalgustajast kirikuõpetaja Friedrich Ferdinand Meyerile pühendatud näituse avamisega Mihkli kirikus ja mälestustseremooniaga tema kalmul Jõhvi surnuaial. Toimus rongkäik ning laulupäeval astusid üles kaks puhkpilliorkestrit ja kuus koori − kaugeimad külalised olid Rakverest ja Narvast. Viis aastat tagasi lõppes laulupäev Lembit Pritsu etendusega "Fr. F. Meyerist endast...".

Tähtis sõnum

Vallakunstniku sõnul seab mälestusmärgile piirid kirikuhoone lähedus: see ei saa olla "lärmakas", vaid peab olema diskreetne. "Tähtis on asja mõte ja sõnum kivil, mitte objekti silmatorkavus ja kunstiline originaalsus. Mõte on see, et kivi saaks kasutada ka istepingina ja et see sobituks haljasalale," ütles Prits.

Kuna lõplikku lahendust mälestusmärgi kavandile veel pole, pöörduti konsultatsiooniks ka kunstnik Jüri Ojaveri poole. Mälestusmärgi komisjonis on peale vallakunstniku vallavanem Aivar Surva, kultuurijuht Anne Uttendorf, abivallavanem Vello Juhkov, kunstikooli direktor Mati Rautso ja Kalle Merilai muinsuskaitseameti poolt. Samuti on kaasatud Jõhvi Kivi esindaja.

Vallavanem Aivar Surva rõhutas Põhjarannikule, et kõnealune monument pole väärtus omaette, vaid see, et kohalikud elanikud saaksid aru, kui oluline verstapost oli 150 aasta tagune sündmus. "Kolme Virumaa kihelkonna − Jõhvi, Lüganuse ja Viru-Nigula kirikukoorid said siis kokku ning see oli tollal ka logistiline saavutus. See oli vaimujõud ja sisemine tahe, mis ajas inimesed kodust välja − vaba tahe paisati välja hingest, mis pakitses. Näiteks tänapäeval peab imeasju tegema, et inimesi laulupäevale saada," ütles vallavanem, kes koorilauljana ja koorijuht Hirvo Surva vennana peaks koorilauljate hingeelu eriti hästi tabama.

"Laulukoorid, see on kuldne side, mis kirikud, koolid ja koguduseliikmed tõsises armastuses kokku seob. Laul on alati kiriku nähtav osa ja maa ühenduse looja," ütles omaaegne kirikuõpetajast rahvavalgustaja Meyer 150 aastat tagasi üritusel, kus Jõhvi koguduse pastoraat oli kogunenud 119 lauljast nii pungil, et lehes kirjutati: "... polnud ruumi nõelal maha kukkuda."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles