Laste kaitseks piiratakse vanemate pääsu koolimajja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui läinud teisipäeval üks lapsevanem Jõhvi gümnaasiumis 1. klassi last füüsiliselt ründas, otsustas kooli juhtkond, et ei luba lastevanematel enam koolis vabalt liikuda − nii kaitstakse lapsi võõraste vanemate vägivalla eest.
Sel teisipäeval kirjutas Jõhvi gümnaasiumi direktor Liina Mihkelson lastevanematele suunatud siseveebis, et nüüdsest pole vanematel enam õigust mööda koolimaja omapäi liikuda, vaid selleks tuleb pöörduda valvuri poole, kes kutsub vajaliku õpetaja või suunab lapsevanema kantseleisse.
Sellise otsuse põhjustas koolis samal päeval aset leidnud juhtum, kus üks ema, kes oletas, et teine laps on tema järglasele liiga teinud, tungis tunni ajal 1. klassi õpperuumi, haaras esimeses pingis istunud poisil kõrvast ning hakkas teda sakutama, ise samal ajal kogu klassi ja õpetaja ees ropult sõimates.
Kolmas juhtum
"See on juba kolmas säärane intsident, kus lapsevanem tuleb sel kombel oma last "kaitsma". Kaks eelmist olid sellised, kus ühele lapsele jälle füüsiliselt haiget tehti, teine aga sõimati läbi," rääkis direktor Liina Mihkelson. Ta lisas, et viimase intsidendi puhul ei olnud rünnaku alla sattunud poiss üldse kuidagi seotud juhtumiga, milles raevunud lapsevanem teda süüdistas. "See poiss oli veel õhtulgi šokis ega saanud aru, miks teda niimoodi rünnati," rääkis direktor.
Mihkelsoni sõnul sai teisipäevane juhtum koolile viimaseks piisaks, sest juba veebruaris toimunud hoolekogu koosolekul arutati seda teemat ning otsustati, et kui kahe intsidendi järel midagi analoogset peaks veel juhtuma, tuleb astuda konkreetseid samme. Ta ütles, et kuigi lastevanemate seas oli uuele korrale nii poolt- kui vastuargumente, peab kool siiski lapsi kaitsma ning praeguses olukorras peetakse üheks võimaluseks selleks piirata vanemate omapäi liikumist majas.
Jõhvi gümnaasium on juhtumid, kus vanemad võõraid lapsi füüsiliselt ründasid, andnud politseile uurida.
Jõhvi vallavalitsuse liige hariduse, kultuuri ja spordi alal Tiina Kullamä ütles, et mõistab ning toetab kooli juhtkonda piirangute kehtestamisel. "Me ei saa tegeleda ainult tagajärgedega, vaid selliseid olukordi tuleb ennetada," sõnas Kullamä ja lisas, et piirangu kehtestamine hoiab koolis ka puhtust, sest lastevanemad üldjuhul kooli tulles vahetusjalatseid ei kasuta.
Hoolekogu tuleb erakorraliselt kokku
Gümnaasiumi hoolekogu esimees Guido Tellis kutsus eile tekkinud olukorra tõttu esmaspäevaks kokku hoolekogu erakorralise istungi, kus tuleb arutusele, kuidas turvalisust koolis tõsta. Mõned lastevanemad on küsinud, kuidas nad nüüd oma lapse koolist leiavad, kui too telefonile ei vasta, või mismoodi nad saavad tulla lapse sahtleid kontrollima.
"Ilmselgelt ei ole see tavaline olukord, kus vanemate liikumist koolis piiratakse, aga ilmselged on ka lastevanemate vägivallapuhangud laste vastu. Päris nii ikka jätkuda ei saa, et iga vanem, kes aga soovib, läheb ja klohmib koolis mõne lapse läbi," sõnas ta.
Küsimusele, kas lastevaheline koolikiusamine, mis võib sellist lastevanemate omakohut õhutada, on Jõhvi gümnaasiumis suur probleem, vastas Tellis, et pigem mitte. "Arutasime seda hoolekogus ning leidsime, et igas koolis võib selliseid asju ette tulla ja Jõhvi gümnaasiumis ei ole koolikonflikte ülemäära palju. Muidugi, küsimus on selles, kust see piir tõmmata," arutles ta.
Jõhvi vene gümnaasiumi direktor Irina Šulgina ütles, et talle ei meenu juhtumeid, kus lapsevanem oleks tulnud kooli võõrast last karistama. "Meil oli juhtum, kus lastevanemad pöördusid kooli poole ja teatasid, et üks laps teeb nende lastele liiga. Me uurisime asja ja selgus tõepoolest, et üks poiss oli hariduslike erivajadustega. Ta sai abiks tugiõpetaja ja hiljem probleem kadus, sest laps kasvas sellest välja," sõnas Šulgina.
Aga vene gümnaasiumis on selline kord, nagu nüüd Jõhvi gümnaasiumis kehtestati, juba ammu olnud. "Meil on sissepääsu juures valvelaud ning keegi ei saagi kontrollimatult kooli siseneda. Valvur küsib igalt sisenejalt, kelle juurde tuldi ja kas eelnevalt on kohtumine kokku lepitud. Kui ei ole, siis aitab ta vajaliku inimese leida," rääkis Šulgina.
Liina Mihkelson ütles, et koolis liikumise piiranguid on tarvis ka selleks, et majja ei satuks võõraid. "Meil on 1200 lastevanemat ning võimatu on kontrollida, kes kooli sisenejatest on lapsevanem ja kes mitte," sõnas ta, andes mõista, et siiani said majja tulla ka võõrad, kel pole kooliga seost, kuid kellel võivad olla halvad kavatsused.