Lüganuse elanikud tahavad eelarverahaga randa korrastada ja parklat ehitada

Lüganuse valla elanike otsustada jääb, kas eelarveraha eest tuleks arendada Liimala randa või teha midagi muud. Foto: Peeter Lilleväli

Kaasav eelarve võimaldab kohaliku omavalitsuse juhtidel teada saada, mida valla- või linnaelanikud oluliseks peavad, ning annab kogukonnale märku, et nende soovidest hoolitakse.

Lüganuse vallavalitsus kutsus eelmise aasta lõpus vallaelanikke valla eelarveraha kasutamises kaasa rääkima. Täpsemalt 20 000 euro kasutamises − selline summa anti kaasava eelarvena vallarahvale otsustada.

1. märtsiks laekus valda seitse ideed, millest volikogu arengukomisjonis jäid esialgu sõelale kolm: Liimala ranna arendamine, robootikaringi loomine Lüganuse keskkoolis ning Lüganuse külaplatsi juurde parkla rajamine.

"Eks me ootasime ideid ikka rohkem, aga esimese korra kohta pole see sugugi halb tulemus," ütles arengukomisjoni esimees Enno Mägar. "Komisjonis valis iga liige välja kolm enda eelistust ja nende põhjal selgusid siis kolm paremat. Valiku põhimõte oli, et idee elluviimine annaks tervele vallale midagi juurde."

Komisjoni liige Hardi Murula ütles, et tema esimene eelistus oli Liimala rand: "See on üks valla visiitkaarte, mida külastab ka palju mujalt tulnud inimesi; seal käib väikesadama ehitus, nii et need tegevused toetaksid teineteist. Aga ka robootikaring on innovatiivne ettevõtmine; meie maakonnas on robootika üsna heal tasemel ja sellise ringi loomine Lüganusel annaks noortele hea võimaluse areneda."

Neli esialgu kõrvale jäänud ideed olid Aa küla ekskursioon Tallinna, vallaelanikele puuetega inimeste abivahendite soetamine, turvalisuse uus tase ehk vetelpäästele kaatri soetamine ning tuletõrje veevõtukoha taastamine Unikülas.

Vallavanema kohusetäitja Jaanika Liblik ütles, et enne kui ideed kümneks päevaks vallarahvale hinnata antakse, tuleb lahendada mõned valda jõudnud protestikirjad ning täpsustada mõne idee eelarvet.

Kogukonnalt uusi mõtteid

Tartumaal 2323 elanikuga Puhja vallas püüdis 5000eurost kaasavat eelarvet kümme ideed, millest hääletusele pandi kuus. Hääletas 149 inimest, enim toetust kogus Puhja aleviku mänguväljaku uuendamine.

"Esimese korra kohta väga hea tulemus," hindas Puhja vallavanem Priit Pramann. "Kõik ideed olid head, kõiki neid kavatseme järgmise aasta eelarves arvestada," tõi ta näiteks allikate korrastamise ja lauatennise betoonlaudade ehitamise mitmesse asulasse.

"Eelarvet koostavad enamasti ametnikud, kes näevad asju oma vaatevinklist; vallaelanike ideed annavad infot selle kohta, mida kogukond oluliseks peab," rääkis ta. "Oluline on nii see, et kogukond saaks rääkida, kui see, et kõik pakutud ideedega toimuv oleks pidevalt avalikult nähtav," viitas ta infosüsteemile Volis, kus saab tutvuda nii ideede kui hääletamistulemustega.

Valgamaa 2855 elanikuga Tõrva linnas anti elanikele otsustada 10 000 euro kasutamine. Ideid esitas üle 70 inimese, 15. aprillini kestvale hääletusele pandi neist 18, kõik on linna kodulehel nähtaval.

"Täitsa agaralt hääletatakse," ütles linnapea Maido Ruusmann. "Meil oligi eesmärk tõmmata inimesed välja arusaamast, et kusagil on mingid volikogu ja valitsus, kes teevad midagi. Tahtsime anda signaali, et teeme midagi koos, ja inimesed tulid sellega kaasa. Ei olnud häid või halbu ideid, osa kattus ja liitsime kokku, välja jäid need, mida pole võimalik teoks teha, või need, mille mõju oleks jäänud märkamatuks."

Ruusmann peab oluliseks, et inimesed tooksid linna tegemistesse ja ettevõtmistesse uusi mõtteid ning kuna vastukaja on olnud väga positiivne, tahetakse kaasava eelarvega kindlasti ka edaspidi jätkata. Sama kinnitas Puhja vallavanem Priit Pramann.

Rohkem aega anda 

"Kuna meil tekkis kaasava eelarve rakendamise mõte üsna viimasel hetkel, siis läks kõigega natuke kiireks. Edaspidi tuleb sellega kindlasti varem tegelema hakata, küllap siis tuleb ka ideid rohkem," ütles Jaanika Liblik.

"Inimeste teavitamisele tuleb rohkem rõhku panna," leidis Enno Mägar, et selgitustööd peaks juba üsna peatselt alustama. "Kindlasti aitab kaasa ka see, kui esimene kaasava eelarve rahaga tehtav asi valmis saab ja nähtav on. Mõne asja, mis ideena välja pakuti, saaks ilmselt ka vallaeelarvest ära teha."

"Kaasav eelarve on meil ju esimest korda, kõik uued asjad võtavad aega," tõdes Hardi Murula. "Vaatame kõigepealt, kuidas selle esimese korraga läheb, siis otsustame, kuidas edasi minna."