Kohtla kaevanduspark peibutab nüüd ka maapealsete elamustega

Poistekoori lauldud "Palju õnne, Kohtla kaevanduspark" saatel prahvatas "kullasadu" ja sümboolsetel piletitel rebiti kontsud küljest. Foto: Matti Kämärä

Juba kolmteist aastat maa-aluses muuseumis sügavamaid elamusi pakkunud Kohtla kaevanduspark avas eile uue ilme ja sisu saanud vana rikastusvabriku, pakkudes nüüdsest ka maapealseid elamusi.

"Head kahe päeva pärast algavat Euroopa tööstuspärandi aastat," soovis kaevanduspargi uue osa avamisel maavanem Andres Noormägi.

"Seda pärandit on meil siin õige palju," tõdes ta. "Pärandile on vaja juurde tublisid inimesi ja neid meil õnneks jätkub: võtame näiteks Kiviõli suusamäe või Aidu veespordikeskuse või Kohtla kaevanduspargi."

Kohtla-Nõmme vallavanem Riina Sooäär märkis, et kui kaevandusmuuseum on väikese Kohtla-Nõmme valla juba Eesti kaardile toonud, siis maapealse osa avamisega astutakse suur samm, et vald veel nähtavamaks muutuks.

Ilma Eesti Energia tõhusa toeta poleks kaevanduspargi arendamine praeguseks kindlasti veel nii kaugele jõudnud.

"Me suudame käsitleda tööstuspärandit kui võimalust, mitte kui probleemi," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. "Oluline on, et oleksid head mõtted ja usk. Ega ettevõtluse arendamise sihtasutus iga asja jaoks raha anna; antakse sinna, kus on tahet ja kus projektil on jumet."

Hea kõlaga hoone

Rahvusooperi Estonia poistekoor Hirvo Surva juhendamisel andis kindla tõendi, et muuseumi uus peahoone on ka suurepärane kontserdipaik.

"Üks poiss küsis minult kunagi: su isa oli ju kaevur, miks sina kaevuriks ei hakanud? Tookord jäin vastuse võlgu, aga ma nüüd vastan: arvan, et minu panus maa peal on suurem kui oleks olnud maa all," juhatas Hirvo Surva sisse koori viimase etteaste.

Laulu "Olen kaevur väike" pühendas ta oma isale, kes on kogu elu kaevanduses töötanud, ning sama tööd teinud onule.

"See vana ja väärikas hoone sai selle lauluga hoopis uue hingamise," ütles kaevanduspargi nõukogu esimees Hardi Murula.

Lindilõikamist seekord polnudki.

"Mis oleks muuseum ilma külastajateta?" küsis Murula ja jagas võtmeisikutele kätte sümboolsed piletid, et nood saaksid sealt kontsud ära rebida.

Kolme keskuse koostöö

"Maja on nüüd küll valmis, aga kaevanduspark veel kindlasti valmis ei ole," ütles Riina Sooäär

"Ükski muuseum ei saa kunagi päris valmis," kinnitas Hardi Murula. "Valmistame ette jätkuprojekti, et energiaefektiivsust suurendada − seda just muuseumi vana peahoonet silmas pidades − ja hostelit laiendada."

Laiendamist kavandades tuginetakse kolme objekti − Kiviõli seiklusturismi keskuse, Aidu veespordikeskuse ja Kohtla kaevanduspargi koostööle.

"Need kolm üheskoos teevad siia tulnud külastajale asja nii põnevaks, et ta ei jaksa siit ära minna ja peab vahepeal hostelis magama," naeris Murula.

Kaevandusmuuseumi külastatavus on sel aastal eelmistega võrreldes tõustuteel.

"Kõik ootasid tänast avamist," ütles Riina Sooäär, et kui tavaliselt algab turismihooaeg maikuus, siis sel aastal algab see täna.

"Praeguste ressurssidega me ühtegi välisturgu muidugi vallutada ei suuda. Kui me aga kolmekesi koos suudame pakkuda piisavalt suurt ja atraktiivset toodet, tuleb kindlasti ka turiste rohkem. Seame eesmärgiks, et mitte ainult iga eestlane, vaid ka iga soomlane oleks kaevanduspargis käinud," muheles Murula. "Loomulikult vaatame ka Venemaa ja Läti poole."

Kohtla-Nõmme valla elanikud on kaevandusparki selle algusaegadest saati kohati üsna skeptiliselt suhtunud. Vallajuhtidele on pahaks pandud, et muuseum nii palju raha ja tähelepanu saab, ning öeldud, et vallarahval pole sellest ju midagi kasu.

"Mujal elava inimesena küsin selle peale: mis eristab praegu Kohtla-Nõmmet ja Sompat? Mõlemad paigad olid omal ajal oma suletud kaevandusega samasugusel lähtepositsioonil," võttis Hardi Murula valla kõige tähtsama kasu lühidalt kokku.