Jõhvi lõpetab vangide õpetamise
15. aprill 2015, 22:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile teavitasid Jõhvi vallavõimud haridus- ja teadusministeeriumi, et ei jätka rahastamise vähendamise tõttu Viru vanglas õppe korraldamist.
Eile tehti Jõhvi vallavalitsuse istungil otsus mitte korraldada vanglaõpet alates 1. septembrist.
Vallavanem Aivar Surva ütles, et küsimus tuli päevakorda Jõhvi gümnaasiumi reorganiseerimise tõttu. Nimelt korraldab Viru vangla kinnipeetavate õpet Jõhvi gümnaasium, mis jätkab sügisest põhikoolina, kuna kõrval avab uksed riigigümnaasium.
Nüüdseks on selgunud, et vanglaõpet ei soovi enda kanda võtta ei tulevane Jõhvi põhikool ega riigigümnaasium, sest haridus- ja teadusministeerium eraldab selleks oluliselt vähem raha kui varasematel aastatel. Peamisteks põhjusteks on õpetaja tööjõukulu toetuse arvestuse muutumine ja õppivate vangide arvu vähenemine.
"Varem arvestati vanglaõppele toetust klassikomplektide põhiselt. Sellest aastast võetakse õpetajate tööjõukulu arvestamisel arvesse õpilaste arvu, õppevormi, õppeliiki ning toetus on õpilaste arvu, omavalitsuse koefitsiendi ja pearaha korrutis," selgitas Jõhvi vallavalitsuse liige hariduse, kultuuri ja spordi alal Tiina Kullamä.
Nii on selle aasta jaanuarist augustini rahastus 60 protsenti väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. "Õpetajad jäävad juba aprillist lisatasust ilma, sest selle maksmiseks ei jätku enam raha," ütles Kullamä.
Motivatsioon kaob
Esmaspäeval toimus Jõhvi gümnaasiumis koosolek, kus vallavõimud arutasid vanglaõppe jätkamist õpetajate ja kooli direktoriga. Selgus, et enamik õpetajaid ei ole nõus töötama vähenenud töötasuga.
Jõhvi gümnaasiumi direktor Liina Mihkelson ütles, et Viru vanglas käib praegu tööl 20 õpetajat, kellest 4 on täiskohaga ning ülejäänud teevad seda põhitöö kõrvalt.
"Oleksime nõus vanglaõpet jätkama varasema rahastusmudeli juures. Olukorras, kus ei saa enam õpetajatele 30 protsendi suurust lisatasu maksta, ei julge ma võtta riski, et suudan kindlustada vanglaõppe kaadri," ütles koolijuht.
Kullamä nentis, et vangla pole koht, kuhu hea meelega tööle minnakse, ja lisatasu on oluline motivaator.
"Samuti oleme pidanud uute rahastamise aluste juures üle vaatama õpetajate töökorralduse ja nende töömaht on vähenenud. Nimelt leidis ministeerium, et vangidele ei saa anda Eesti kõige kallimat õpet, milleks on üks ühele õpe. Seda kasutatakse suhtlemiskeeluga vangistatute puhul, kes ei saa teistega koos õppida. Varem on üks ühele õppeks raha olnud," märkis Kullamä.
Mihkelsoni kinnitusel ei saa vanglaõpet võrrelda tavakooli omaga: kui tavakoolis sisaldab 35tunnine nädalakoormus lisaks kontakttundide andmisele klassijuhatamist, tööd ainekomisjonides jms, siis vanglas pole õpetajatele anda muud tööd kui kontakttunnid.
Kullamä sõnul on osal volikogu liikmetel tekkinud juba varem küsimus, miks peab Jõhvi vanglaõpet korraldama, kui see ei anna vallale midagi: praegu on Jõhvi gümnaasiumist ainult 2 vanglas töötavat õpetajat, ülejäänud on Kohtla-Järvelt.
Otsitakse uus partner
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal ütles, et on Jõhvi otsusega kursis ja mõistab seda. "See on ratsionaalne mõtteviis. Saan aru, et Jõhvil pole huvi seda teha, kui vallal pole sellest mingit kasu."
Trummal tõdes, et vanglaõppe korraldamine on keeruline, kuna õppijate arv pidevalt muutub: kinnipeetavad tulevad vanglasse eri haridustasemega ja lahkuvad sealt suvalisel hetkel. Praeguse lepingu aluseks on vanglas õppijate arv eelmise aasta novembri seisuga ja see on varasemaga võrreldes paarikümne võrra vähenenud.
Rahastamist on mõjutanud ka ministeeriumi ootus, et vanglaõpet tuleks korraldada seniselt efektiivsemalt.
"Leiame, et õppekorraldus pole Viru vanglas päris kohane ja lähtub eelkõige mugavusest. Üks ühele õpe on kasulik olnud koolile ja ei meeldi neile, kes selleks raha annavad. Näiteks pole meie hinnangul vajadust teha gümnaasiumiastmes üks ühele õpet, sest eeldame, et inimene tahab ise õppida ja tal pole vaja kõrval istuda," ütles Trummal.
Ministeerium võiks panna vanglaõppe korraldamise kohustuse Jõhvi riigigümnaasiumile, aga viimane ei saa korraldada põhikooliõpet, lisas ta.
"Oleme kaalunud, et gümnaasiumiastme õpet viiks läbi Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, aga jätsime selle mõtte katki, sest seadus ei soosi ühendasutuse teket − kutsehariduskeskuses peaks sel juhul tegutsema üldhariduskool. Selleks tuleks läbida juriidiline maraton, aga arvatavasti on lihtsamaid võimalusi. Usun, et piirkonnas ollakse huvitatud sellest, et vanglas õpetaksid kohapealsed inimesed," rääkis Trummal.
Tema hinnangul oleks kõige loogilisem pidada läbirääkimisi Kohtla-Järvega, kus tegutseb ka täiskasvanute gümnaasium.
"Peame rahastamise tingimused sõltumata Jõhvi otsusest läbi vaatama, seda ka Tallinnas ja Tartus. Kinnipeetavate õppe peame Viru vanglas igal juhul tagama. Kui muud üle ei jää, tuleb ise õpetama minna," muheles riigiametnik.