Ära andjad
21. aprill 2015, 20:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatasin Eesti suurima vaatajaskonnaga uudistesaate arhiivi. Peaaegu kahe kuu jooksul on eestikeelses "Aktuaalses kaameras" olnud üks uudislugu Narvast.
Jah, üks. Narva on Eesti kolmas linn. Üks lugu Narvast kahe kuu jooksul on umbes sama, kui selle aja jooksul oleks eetris kaks lugu Tartust või kuus Tallinnast.
Asi ei ole selles, et Narvas selle aja jooksul midagi juhtunud poleks. Ei olegi võimalik, et rohkem kui 60 000 elanikuga linnas kahe kuu jooksul ei juhtuks midagi sellist, mis üleriigilise uudisekünnise ületaks, mõeldagu siis selle müstilise "uudisekünnise" all mida tahes.
Seda enam, et venekeelses "Aktuaalses kaameras" on selle aja jooksul olnud eetris oma paarkümmend lugu − väga head lugu −, mis võiksid huvitada ka eestikeelset vaatajat.
Me räägime lõimumisest ja ühisest inforuumist. Rahvusringhääling avab sügisel kolmanda, venekeelse telekanali. Narva kavatsetakse ehitada korralik telestuudio. Venekeelse programmi tootmiseks.
Ma ei ole kindel, et rahvusringhäälingu puhtalt venekeelne stuudio venekeelses piirilinnas on hea idee. Praegu jääb mulje, et eestlased on Narva taas kord ära andnud, eestikeelsest inforuumist välja tõrjunud ja Narva eesti vähemuse ära unustanud.
Narvas on palju head, aga ka palju probleeme. Kui kahe kuu jooksul pole leitud midagi, mis Narva heast ja halvast üleriigilisse tele-eetrisse sobiks, on see kummastav. Näib, et Eesti rahvusringhäälingu uudisteprogrammi juhitakse ignorantselt ja lühinägelikult. Või siis kogu rahvusringhäälingut.
Kui Narva on tele-eetrist kadunud pärast ühe inimese töökohavahetust, siis näitab see suure ja end väga tugevaks pidava organisatsiooni erakordset nõrkust. Seda enam, et uut inimest polegi otsitud, on vaid lehvitatud uitmõtetega viia ringhäälingu eestikeelne korrespondendipunkt Jõhvist Rakverre ja jätta Narva eestikeelsete uudiste tootmine sealse raadiotoimetaja õlule.
See on väga keskpärane lähenemine Eesti ühe põnevama linna elu kajastamisele. Lõppude lõpuks on võimalik venekeelse "Aktuaalse kaamera" lood ka eesti keelde tõlkida ja sel moel Narva taas eestikeelse televaataja ette tagasi tuua.
Narva väljajätmisel eestikeelsest inforuumist on ka teine pool. See on julgeolekupoliitiline. Eesti inimesed peavad teadma, mis piirilinnas toimub. See on oluline inforuumide lõimise seisukohast ning − mis veel olulisem − inimeste huvi Narva vastu peab hoidma ja tagant tõukama. Eesti peab teadma, et Narva on üks ja oluline osa riigist. Seepärast ei tohi Narvat eestikeelsetes teleuudistes ära unustada. Kui me räägime sellest, et eestivenelased tuleb tuua meiega ühisesse inforuumi, on viga eestivenelaste linn eestikeelsest inforuumist välja lülitada.
Ei möödu vist nädalatki, kui keegi kusagil ei räägiks sellest, et Eesti riiki peab Ida-Virumaal ja eriti Narvas senisest rohkem olema.
Riigitelevisiooni meil ei ole, aga rahvusringhääling on oluline osa riigist ja eestikeelne info Narvast on samuti osa Eesti riigist piirilinnas.
Panin selle loo pealkirjaks "Ära andjad", just lahku kirjutatult. Ma ei tahaks, et ühel hetkel osutuks õigeks liitsõna "äraandjad". Sellel on teatavasti hoopis teine ja karmim tähendus. Aga midagi tõsist tuleb ringhäälingunõukogul ja Eesti rahvusringhäälingu juhatusel küll ette võtta, et Narva ja paraku mitte ainult Narva, vaid kogu Virumaa eestikeelsesse tele-eetrisse tagasi tuua.
Käesolev artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.