Ida-Virumaa on läheneva suurõppuse keskmeid

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on "Siilil" planeeritud osalema üle 13 000 inimese ning õppuse selgroo moodustavad reservväelased, keda ootakse ligi 7000 inimest.
Kokku on "Siilil" planeeritud osalema üle 13 000 inimese ning õppuse selgroo moodustavad reservväelased, keda ootakse ligi 7000 inimest. Foto: arhiiv

4.-15. maini rohkem kui 13 000 inimese osavõtul toimuv rahvusvaheline õppus "Siil" jõuab ka Ida-Virumaale: Kohtla, Jõhvi, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda valda. "Kohalikel elanikel ei maksa meie harjutavaid kaitseväelasi karta, vaid pigem  tuleks tunda uhkust, et tänu nende toele saavad kaitseväelased väga heades oludes harjutada," ütleb kaitseministeerium.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sanga sõnul puudutab õppus "Siil" peaaegu tervet Eestit, sest reservüksused formeeritakse eri paigus üle Eesti.

Kohalikke teavitatakse

Peamised harjutusalad jäävad lisaks Ida- ja Lääne-Virumaale ka Tartu- ja Võrumaale − s.o Võrtsjärve, Kanepi ja Nursipalu kanti. Teises etapis ehk koostegevusharjutuse ajal ongi kõige intensiivsem tegevus Virumaal. Täpsemalt siis Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda vallas ning Lääne-Virumaal Vinni, Väike-Maarja, Laekvere ja Rägavere vallas. Ja õppuse lõpurivistus on Tapa lennuväljal.

Samas võib kaitseväelasi kindlasti kohata ka mujal Eestis. Nii näiteks juhib toetuse väejuhatus Pärnu külje alt Eametsas logistikat. "Siili" toimumiskohana tuleb kindlasti nimetada ka Ämari lennubaasi, sest õhus toimuv "Siili" osa käib just sealt.

Kaitseministeeriumi teatel testitakse "Siilil" meie kaitseväe sõjalist valmisolekut ja harjutatakse Eesti kaitsmist. "Kohalike elanike ja omavalitsuste toetus õppusele "Siil" ning kaitseväele laiemalt on meile väga oluline, sest õppus õnnestub kõige paremini siis, kui need inimesed, kelle kaitsmist kaitseväelased harjutavad, mõistavad, miks kaitsevägi just nende kodu lähedal harjutab. Meile on väga oluline harjutada Eesti kaitsmist võimalikult reaalsetes tingimustes. Kaitseväe tsiviil- ja militaarkoostöö inimesed on juba mõnda aega kooskõlastanud õppusteks kasutatavaid maatükke ning samuti suhelnud kohalike omavalitsustega. Informeerime inimesi nii üleriigilise meedia kui ka vallalehtede kaudu, et neile kaitseväelaste tegevus nende kodukülas üllatusena ei tuleks," ütles Andres Sang.

"Siili" ajal on teedel kindlasti liikumas tavapärasest rohkem kaitseväelasi ja samuti võivad inimesed kohata nende läheduses harjutavaid kaitseväelasi.

"Kohalikel elanikel ei maksa meie harjutavaid kaitseväelasi karta, vaid pigem tuleks tunda uhkust, et tänu nende toele saavad kaitseväelased väga heades oludes harjutada. Samuti on õppusel väljas ka meie tsiviil- ja militaarkoostöö meeskonnad, et kohalike inimestega suhelda ning võimalikke probleeme lahendada. Kusjuures ka need meeskonnad koosnevad suurelt jaolt reservväelastest," paneb kaitseministeerium südamele.

Tõeline suurõppus

Kokku on "Siilil" planeeritud osalema üle 13 000 inimese ja õppuse selgroo moodustavad reservväelased, keda ootakse ligi 7000 inimest. Õppuse tunnuslause kõlab: "Iga okas loeb!" Enamjaolt on kutsutud reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse aastatel 2012, 2013 ja 2014, ehk siis nii-öelda värskemad aastakäigud, aga samas on õppusele kaasatud ka teiste aastakäikude reservväelasi, lisaks veel vabatahtlikult õppusel osaleda soovijad.

Õppusele kutsutakse reservväelasi kaheks perioodiks. Suurem osa reservväelasi kutsutakse kohale 12 päevaks (4.-15. maini), et viia läbi tervet brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksuse tegevusele hinnang. Teine osa reservväelasi (väiksem osa) kutsutakse õppusele aga neljaks päevaks, et kontrollida üksuste formeerimisvõimekust, tuletada meelde varem õpitut ja lasta sisse relvad. Selline lahendus on tingitud vajadusest harjutada üksuste formeerimist ja brigaadi koostööd, mistõttu on igal õppusel osaleval reservväelasel oluline roll: neljaks päevaks kutsutud panustavad formeerimise õnnestumisse, 12päevasel õppekogunemisel osalejad annavad võimaluse harjutada brigaadi koostööd.

Ülejäänud õppustel osalejad on tegevväelased, kaitseliitlased ja liitlasriikide sõdurid. Liitlasriikide sõduritest osalevad "Siilil" Ameerika Ühendriikide kaitseväelased − tegu on sama üksusega, mis on praegu Tapal, s.o kaks õhudessantrühma ja üks tankirühm −, Ühendkuningriigi kaitseväelased ühe jalaväekompaniiga ning Belgia ja Saksamaa õhutõrjerühmad. Peale selle osalevad õppusel ka liitlaste lennukid. Väeosade lõikes osalevad "Siilil" kõik kaitseväe väeosad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles