Eakate keskusele puhutakse elu sisse
29. aprill 2015, 21:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi eakate päevakeskus loodab kasvada saunaskäimise ja pesupesemise kohast pensionäridele ajaviite pakkujaks. Aprillist laenutatakse seal raamatuid, sügisest loodetakse avada liikumisrühm ja töötoad.
Tänavu märtsis kunstikooli ruumides suletud Jõhvi keskraamatukogu haruraamatukogu kujundati ümber lühema tööaja ja väiksema fondiga laenutuspunktiks, mis tegutseb hooldekeskuse keldrikorrusel, kus poolteise aasta eest avati eakate päevakeskus. Laenutuspunkt töötab esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti.
Heli Orro oli üks ligemale 80 elanikust, kes andis allkirja vallavalitsusele saadetud pöördumisele, kus paluti raamatute laenutamise võimalus mikrorajoonis alles jätta.
90aastane Orro käib raamatukogus paar korda nädalas ja praegune asukoht on talle kui hooldekeskuse elanikule isegi mugavam − nüüd saab uut lugemisvara majast väljumata.
"Loen päeva- ja nädalalehti, ajakirju. Raamatutest eelistan vanas eas krimkasid. Varem ei olnud neist eriti vaimustuses, aga nüüd loen, sest need ei ole igavad. Moodsad armastusromaanid on minule liiga läilad − seda voodivärki on kole palju," pajatas ta.
Vanaproua kinnitusel tuleb oma elu ise sisukaks elada.
"Lugemine, ristsõnad, telekas, raadio ja jalutuskäigud pargis − nii need päevad õhtusse veerevad. Ei, mina ei nurise. Nii kaua, kui jalad all on, võib elada. Vahel kutsun teisigi jalutama, aga kurdetakse, et siit ja sealt valutab. Vanainimestel kõigil midagi valutab, aga käin tiiru pargis ära ja on lahedam. Aga ega teistele oma tahtmist peale suruda saa."
Tingimused isegi paremad
Gennadi Rjabtsev sattus eile eakate päevakeskusse esimest korda − raamatute pärast. "Olen kogu aeg mikrorajoonis raamatuid laenutanud. Minu arvates on siin tingimused isegi paremad. Raamatuid on küll vähem ja kogu ei tööta iga päev, aga hea, et see alles jäi. Talvel olen sage raamatukogu külastaja. Suveks lähen maale ja siis on selleks vähem aega."
Raamatute lehitsemise kõrval tundis Rjabtsev huvi, mida päevakeskuses peale lugemise veel teha saab. "Miks mitte siia ka muul põhjusel tulla. Olen täna luurel, järgmisel korral võtan naise kaasa."
Ka Malve Mäeots astus eile ennelõunal päevakeskusesse sisse, et raamatud tagastada ja uued võtta. "Minu meelest on siin hubasem, sest keskuses on kenasti remont tehtud."
Mäeots lisas, et on alles esimest aastat pensionär ja pole veel päevakeskuse tegevustesse süvenenud. "Suvi on ees ja siis on muud tegemist. Aga sügisest võiks siin käimisele mõelda. Näiteks pakuks huvi näputöö ja võimlemine."
Eakate päevakeskuse uus perenaine Malle Klaar ütles, et sügisel loodetakse käivitada nii mitmesugused töötoad kui liikumisrühm.
"Suvel ei ole mõtet alustada, sest inimesed on aiamaadel ja suvilates. Aga augustis peame plaani, mida teha, et keskus oleks midagi rohkemat kui saunas käimise ja pesupesemise koht. Olen uurinud teiste eakate keskuste kodulehti ja vaadanud, et paljudel on võõrkeele õpe. Tuleb küsida, kas ka meie inimestel on selleks soovi. Võib-olla mõni tahab arvutit õppida," arutles ta.
Praegu on päevakeskuses võimalik pesta ennast ja pesu, mõõta vererõhku, kolesterooli ja suhkrutaset. Tellimise peale käivad kohapeal juuksur ja masseerija.
Privaatne saunaskäik
Saunapäevade arvu suurendatakse maja perenaise sõnul kahelt kolmele, sest nõudlus on suur. Näiteks märtsis kasutas pesemisvõimalust 63 inimest.
"Osa vanureid ei saa kodus ilma kõrvalise abita vanni ronida või on vannituba väga kitsuke. Siinne duširuum on avar. Saunalavale mahub viis inimest, aga enamasti eelistatakse käia omaette, mida me aja registreerimisel arvestame. Inimesed ei taha oma hädasid näidata ja sellepärast ei minda ka linnasauna. Pärast sauna on majas komme pakkuda küpsist ja teed − inimene ei torma ju märja peaga kohe õue. Saab rahulikult istuda ja lugeda," rääkis Klaar.
Raamatukoguhoidja Ene Karm tõdes, et on saanud tänu uuele asukohale lugejaks ka selliseid inimesi, kes varem ei teadnudki, et mikrorajoonis on raamatukogu. "Mõned ütlevad, et siin on ruumist puudu ja raamatuid vähe − harukogust tõime siia üle umbes veerand fondist. Aga ma saan vastavalt lugejate soovile raamatuid keskraamatukogust juurde tuua."