Helikopter toimetas Kose kandis metsa üle saja tuhande istiku

Aerocopteri pisike helikopter valmistub järjekordse istikukotiga õhku tõusma.

FOTO: Matti Kämärä

Eile pärastlõunal tiirutas pisike helikopter Kose kandi metsade kohal, vedades lankidele metsaistutajate jaoks valmis üle saja tuhande männi- ja kuuseistiku.

Järvamaal samamoodi istikuid raielankidele vedanud OÜ Aerocopter helikopter jõudis Kosele juba üleeile õhtul ja oli eile hommikul valmis üsna varakult startima, paraku tegi ilm oma ettekirjutused ning pärast mitut edasilükkamist jõuti esimese tõsteni alles kell kaks pärastlõunal, kui tuul oli udu piisavalt laiali ajanud.

"Nii võimsat lennuvälja pole meil varem kusagil olnudki," kiitis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Kirde regiooni  metsakasvatusjuht Ilmar Paal Ahtme suletud tuhavälja, mille serva ladestatud suuri, umbes 200 kilo kaaluvaid taimekotte helikopter ükshaaval üles noppimas käis.

Tuul on seal väga vali, aga mitte nii hull, et see kopterit segaks − pigem tuli kasuks, kui udu laiali puhus.

Välja serval seisvad kotid  − Ilmar Paali sõnul taaskasutatakse istikute pakkimiseks põllumajandusest pärit vilja- ja väetisekotte − on suurte numbritega tähistatud ja piloodile täpselt teada antud, milline kott kuhu viia.

Kohalik tööjuht, Kirde regiooni metsakasvataja Tiia Stroo on enne täpsed arvestused teinud ja koordinaadid ette andnud, kuhu mingi kott maha panna.  Arvesse on võetud sedagi, kui pika maa peale istutajal ühest ämbri- või kastitäiest taimedest jagub, et portsu lõppedes kohe sealsamas uus oleks võtta.

Kotte on kokku pisut üle kuuekümne ja taimi neis kokku umbes 103 000. Iga kott tähendab kopterile ühte reisi ehk tõstet. Vahel ka kahte − kui trossilukk langi kohal ei avane ja tuleb algpunkti tagasi tulla viga parandama. Nõnda juhtus korra  Järvamaal, nõnda juhtus ka Kosel − tuul oli kopteri välisküljel asuval kontaktil midagi paigast nihutanud ja elektroonika ei hakanud tööle.  Pisike remondiseisak, ja  edasi läks tõrgeteta.

3,4 miljonit uut puud

Samal päeval taimi maha ei istutata, küll aga võetakse kotid lankidel lahti ja istikukastid neist välja. Sulama, sest näiteks potitaimedest männiistikud on taimlates juba sügisel külmutatud ja pole langile jõudmise ajaks veel kuigi hästi üksteisest eraldatavad. Paljasjuursed kuuseistikud võetakse  langil samuti kottidest välja ja sätitakse varjulisse kohta juurtega vastu maad. Eile kohale viidud istikuid hakatakse istutama täna.

"Taimed kasvatab RMK kõik ise ette," ütles Paal. "Kolmeaastased kuuseistikud on pärit siitsamast Iisaku taimlast, männiistikud Kilingi-Nõmmelt, kus neid kasvatab RMK tütarettevõte AS Eesti Metsataim."

Paali sõnul läheb istikutest kasvama umbes 90% ja see, et keskmiselt üks taim kümnest välja läheb, on pigem istutamise kui taime kasvataja viga.

90% kevadistest metsaistutajatest on RMK lepingulised hooajatöölised ehk kohalikud inimesed, kellest enamik on seda tööd juba hulk aastaid teinud. Ülejäänud kümnendik on RMK oma töötajad.

Usin istutaja paneb päevaga maha 300−500 kuuseistikut või 1000−2000 männitaime. Neid viimaseid istutatakse istutustoruga − selle töö jaoks pole vaja isegi kummardada, sestap edeneb töö kiiremini.

Kokku paneb RMK sel kevadel riigimetsa kasvama ligemale 19 miljonit puuhakatist, neist üle 7 miljoni Kirde regioonis ja sellest omakorda pooled Ida-Virumaal.

"Siin on kõige rohkem metsa, siin raiutakse kõige rohkem metsa ja loomulikult tuleb ka kõige rohkem istutada. Lisaks karjäärialade metsastamine, mida teeme Eesti Energiale teenustööna," põhjendas Ilmar Paal.

Helikopter metsale jälge ei jäta

Helikopterit kasutab RMK istutustöödel abivahendina teist aastat, Ida-Virumaal oli eile esimene kord.

"Kahes teises regioonis pole helikopterit vaja, seal on metsad ja maa teistsugused. Ka meie ei kasuta kopterit Lääne-Virumaal, sest seal on teedevõrk parem. Ida-Virumaal on esiteks suur istutusmaht, teiseks kehvem teedevõrk ja kolmas probleem on niiske pinnas − tehismaastikud on veerežiimi ära rikkunud," selgitas Paal.

Eelmine aasta tõestas, et kopteri kasutamine tasub end ära.

"See ei ole kallim kui taimede ATVdega lankidele vedamine. Pealegi peaksid ATVd ikka palju kordi sõitma, et kõik istikud kohale vedada − iga sõit aga jätab metsale jälje. Helikopterist jälge maha ei jää.  Kohtades, kuhu ka ATVga ligi ei pääse, oleks ainuke alternatiiv  mees, taimekott seljas.  Katsetasin eile, tassisin Järvamaal ühe 25kilose koti seljas poolteise kilomeetri kauguselt kohale − ega neid niiviisi järjest ei veaks küll."

Paal märkis, et kopterifirmale makstakse üksnes tõstetundide eest ja ooteaeg, mil kopter lapiti maas on, ei lähe RMK-le midagi maksma.

Täna tiirutab helikopter Kohtla-Nõmme metsade kohal, kus veetakse lankidele 40 000 istikut.

Tagasi üles