Kohtla-Järve toetab erakooli juba üle kümne aasta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve erakoolis Intellekt õpib praegu üle 170 lapse.
Kohtla-Järve erakoolis Intellekt õpib praegu üle 170 lapse. Foto: Peeter Lilleväli

Tänavu hüvitab erakoolide kommunaal- ja muud kulutused riik, kuid erakoolide edasise toetamise vajadus on seatud kahtluse alla. Kui riik erakoolide toetamisest loobub, siis näiteks Kohtla-Järve õppekeskusel Intellekt tuleb uksed kinni panna või jääda linna abile lootma.

"Siiani oleme me erakooli kogu aeg toetanud," rääkis Kohtla-Järve abilinnapea Ljudmila Jantšenko. "Alates sellest aastast hakkab haridus- ja teadusministeerium ise kompenseerima neid kulutusi, mida meie varem oma eelarvest hüvitasime. See on seotud riigikohtu otsusega, mille kohaselt on erakoolide kulutuste hüvitamine riigi kohustus. Ent ministeerium on nüüd tõstatanud küsimuse, kas erakoole, kes ei tegele mitte erihariduse, vaid üldharidusega, on üldse vaja. Kui rääkida erakoolist Intellekt, siis seal õpib palju selliseid lapsi, kes tavakoolis õppida ei saaks."

168 õpilase kohta üle 100 individuaalprogrammi

Erakool Intellekt tegutseb 1994. aastast ning kõikide nende aastate jooksul on seal õppinud ka erivajadustega lapsed. Tavaliselt moodustavad selliseid lapsed 10 protsenti ja rohkem.

"Paljudele sellistele lastele on raske sobivat õpikeskkonda leida," rääkis kooli direktor Raissa Baženova. "Peale selle on siin lastekodulapsi, tugiperede lapsi ja ka eestkoste all olevaid lapsi."

Baženova sõnul on töö erivajadustega lastega kooli tugevamaid külgi. Koolil on 168 õpilase kohta üle 100 individuaalprogrammi ning õppeprotsess on üles ehitatud nõnda, et jälgida maksimaalselt iga lapse individuaalseid eripärasid.

Direktori sõnul õpib neljandik õpilastest algkoolis individuaalse õppekava järgi, ent juba põhikoolis enamik neist individuaalõpet enam ei vaja.

"Erilist tähelepanu pöörame me andekatele lastele," kinnitas ta. "Nendele on kool avatud ka laupäeviti."

Raissa Baženova märkis, et erakool Intellekt saab alguse eralasteaiast Mesimumm, mis kooliga ühe katuse all tegutseb. Enamik selle lasteaia kasvandikest läheb hiljem Intellekti esimesse klassi.

Töökohad ja tegutsev hoone

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ütles erakoolidega seotud olukorda kommenteerides, et riik toetab erakoole ka edaspidi üha suuremate summadega, ent kommunaal- ja muud kulud peavad siiski jääma omaniku kanda.

"Kui ka omavalitsus meid enam ei toeta, siis lakkab kool olemast. Meie regioonis ei saa inimesed seda endale lubada. Võimalik, et Tallinnas jääbki keegi ellu, kuid selliseid on vähe. Ma loodan siiski, et terve mõistus võidab. Milleks lõhkuda seda, mis hästi töötab?" ütles Raissa Baženova. "Mind paneb imestama, kui keegi küsib, miks on vaja erakoole toetada. Millele siis veel raha kulutada, kui mitte meie lastele ja nende haridusele?"

Õpilaste arv erakoolis Intellekt on igal aastal üsna stabiilne: 160-175. Lasteaias Mesimumm käib 84-86 last.

Erakool ja -lasteaed tähendavad linnale ühtlasi töökohti ning eelarvesse laekuvat maksutulu, aga samuti tegutsevat hoonet, mida rohkem kui 10 aastat tagasi pärast munitsipaallasteaia sulgemist ähvardas tühjaks jäämine.

Erakoolis korraldatakse ka keelekursusi ja õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise kursusi ning viiakse ellu rahvusvahelisi haridusprogramme. See toob koolile lisatulu, mida kasutatakse mitmesugusteks vajadusteks, muu hulgas hoone ülalpidamiseks.

"Ent kommunaalkulude tasumine ja abipersonalile töötasu maksmine käib meile ilma toetuseta lihtsalt üle jõu," rääkis Raissa Baženova. "Kooli sulgemine aga tooks endaga kaasa ka lasteaia sulgemise ning see oleks nii linnale kui lastevanematele suur kaotus."

Ljudmila Jantšenko sõnul saab erakooli sulgemise korral sellise hulga laste äramahutamine linnale väga keeruline olema. Näiteks kahes Järve linnaosas asuvas põhikoolis neile kohti ei jätkuks. "Erakooli olemasolu linnas on igati õigustatud ning kui riik keeldub seda toetamast, siis tuleb seda teha meil. Ei saa seda niimoodi paugupealt kinni panna," arvab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles