Mida riik saaks teha?

Värskelt valminud riigikontrolli audit heidab riigile ette, et see ei suuda piisavalt kontrollida põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete hulka ning suunata ettevõtjaid rohkem selle poole, et jäätmeid tekiks vähem. See on igati positiivne, kui jäätmeid vähem tekib, aga päris nii ka öelda ei saa, et midagi ei tehta. On ju aasta-aastalt karmistunud keskkonnanõuded ja tõusnud keskkonna saastetasud. Need on ju ometi hoovad, mis stimuleerivad ettevõtteid jäätmehulka vähendama. Muidugi, alati võib öelda, et see pole piisav ja ideaalne oleks olukord, kus põlevkivi töötlemisel üldse mingeid jäätmeid ei tekiks. Paraku pole see võimalik.

Riigikontrolli auditist ei selgu üheselt, mida konkreetselt riik tegema peaks. Ent välja võib lugeda vihjeid sellele, et ettevõtteid tuleks rohkem survestada. Kuid lihtne loogika ütleb, et kui vinti üle keerata, vähendatakse ühel hetkel tootmist ning sellel on jällegi negatiivsed sotsiaalsed mõjud, millega riik peab arvestama.

Muidugi on osa põlevkivijäätmetest kasutatav näiteks ehitusmaterjalina ning tee-ehituses. Ent paljudes valdkondades on siin kehtestatud jäigad standardid, millele näiteks põlevkivi tootmisest saadav killustik ei vasta. Ehk saaks siin riik oma ametite toel midagi muuta, et kohalik materjal rohkem kasutust leiaks. Et jäätmeid paremini ära kasutada, tuleks rohkem kaasata ka teadlasi ning siingi saaks riik initsiatiivi näidata, eraldades selle valdkonna teadusuuringutesse rohkem raha.