Ööklubid on Ida-Virumaal välja suremas
29. mai 2015, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööklubide populaarsus on sedavõrd langenud, et paljud neist on praeguseks suletud, uusi asutusi aga ettevõtjad avama ei kiirusta. Püüdsime välja uurida, miks see nõnda on.
Möödunud aastal pandi kinni Jõhvis üle kümne aasta tegutsenud ööklubi Kruzo. Ning ehkki klubi omanik Andrei Vakartšuk kinnitas, et sulgemise põhjuseks ei olnud sugugi asutuse madal kasum, oli siiski ilmselge, et klubi külastajate hulk vähenes, nagu ka selle tööaeg.
Juba varem lõpetas tegutsemise Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel asunud ning kohalike noorte seas omal ajal väga populaarne olnud klubi NightLife. Selle sulgemise põhjuseks toodi ebamugav juurdepääs klubile Kohtla-Järve ja Jõhvi vahelise uue tee ehitamise tõttu.
Seni veel tegutsevad väiksemad ööklubid: Cinema Sillamäel ja Club 33 Kiviõlis. Neid lõbustusasutusi käigus hoidva OÜ Elex Music Group juht Dmitri Morgunov pani suuri lootusi stiilsele lounge-kohvikule Hi-Fi Boutique, mis avati Jõhvis veidi rohkem kui aasta tagasi. Tehes panuse mugavale asukohale kesklinnas, pani ta käima isegi limusiini, millega pääses sümboolse tasu eest Jõhvist Sillamäe klubisse. Ent seegi asutus on avatud vaid kahel päeval nädalas: laupäeviti ja pühapäeviti.
"Ööklubide puhul ma arenguperspektiive lähitulevikus ei näe," tunnistas Morgunov. "Põhjused on silmanähtavad. Esiteks sõidavad noored siit minema ega tule tagasi ning seetõttu jääb noori meie regioonis üha vähemaks. Varem tulid üliõpilased puhkepäevadeks ja koolivaheaegadeks koju, praegu aga jääb suurem osa neist Tallinna või nendesse linnadesse, kus nad õpivad, kuna nad leiavad seal töö. Teine põhjus on see, et kohalikel elanikel on varasemast vähem raha lõbustuste tarvis ja paljudel ei ole ka tööd, ning kui keegi ka saaks endale lõbutsemist lubada, siis eelistab ta raha mustadeks päevadeks kõrvale panna, kuna tuleviku suhtes ei ole mingit kindlust. Kolmas põhjus on üha kasvavad hinnad: viimase kolme aastaga on alkoholiaktsiis kasvanud 20 protsenti ja kasvab edaspidi veelgi. Rendi- ja energiakandjate hinnad kasvavad samuti. Kõige selle tõttu ongi ööklubide külastamine kulukaks muutunud."
Üldine probleem
Morgunov lisas, et see ei ole vaid Ida-Virumaa probleem, vaid puudutab ka suuremaid linnu, nagu Tartu ja Tallinn.
"Tartus panin ma samuti oma klubid kinni. Üks neist tegutses edukalt 11, teine 4 aastat," rääkis Dmitri Morgunov. "Kahjumit need küll ei toonud, kuid ka kasumita ei ole huvitav tööd teha. Viimase aasta jooksul on pealinna klubides välja vahetunud 12 omanikku! Kui varem võis inimesi klubidesse meelitada kontsertide, populaarsete diskorite etteastete või mingite teiste moodsate nippidega, siis praegu see enam ei toimi: inimesed lihtsalt ei tule. Seepärast tuleb otsida teisi ärivõimalusi. Praegu oleme me suunanud oma jõud Jõhvi Beer House'i rekonstrueerimisele − tahame pindasid laiendada. Toitlustusteenuse järele võib veel nõudlust olla, kui asutusel on oma eripära, ööklubide arendamises ma aga perspektiive ei näe."
Kus noored puhkavad?
Kohtla-Järve linnavolikogu noorsoo- ja spordikomisjoni esimees Anton Dijev, kes tänu oma vanusele ja ka ametile palju noortega suhtleb, arvab, et meie regioonis tuleks klubide sulgemise asemel hoopis mõned uued klubid rajada, et Ida-Viru noortel − kes on ju seda laadi teenuste peamine sihtrühm − oleks valikuvõimalus.
"Klubis saab toredalt aega veeta, sõpradega kohtuda ja uute inimestega tutvuda ning oleks tore, kui noortel oleks valikut − muusikamaitsed on ju erisugused. Mis puudutab noorte vaba aja veetmist, siis klubid ei ole ainus võimalus. Minu arvates on Ida-Virumaal palju erisuguseid võimalusi: siin avatakse uusi kohvikuid, saab minna kinno − näiteks Jõhvis ja Narvas −, viimastel aastatel on tunduvalt kasvanud kultuuriürituste arv, tekkinud on palju võimalusi võtta osa mitmesugustest projektidest. Aktiivselt tegutsevad Narva ja Virumaa kolledž, kes samuti korraldavad palju üritusi, mis on suunatud mitte ainult üliõpilastele, vaid kõikidele kohalikele noortele, kes soovivad midagi uut teada saada. Kogu maakonnas töötavad noortekeskused ja huviringid ning väga aktiivselt tegutsevad spordiklubid, kus saab nii vaba aega veeta kui ka eakaaslastega tutvuda. Mulle meeldib, et praegu on noorte seas populaarne rattaga või rulluiskudega sõita − loodud taristu võimaldab seda teha. Nii et ei saa väita, nagu oleks meie regioonis igav elada või et ööklubideta ei olegi võimalust uusi tutvusi luua."
Kõik vestluskaaslased ütlesid, et praeguste noorte seas eksisteerib küll internetisõltuvuse probleem, kuid see ei ole seotud sellega, et noortel ei ole millegagi oma vaba aega sisustada. "Kes tahab, see leiab alati, kuhu minna ja mida teha," on Anton Dijev veendunud.