"(Eel)arvamusfestival" Narvas ei läinud tõlkes kaduma

Narva "(Eel)arvamusfestival" oli ilmataadile meelepärane: kena ilm, toredad inimesed ja ergas mõttetegevus − mida hing veel igatseb. Samuti oli hästi valitud festivalipaik, mida kaitsesid kahelt poolt müürid. Parajasti on suurel arutelualal Artemi Troitski ja Vasja Oblomov kodanikunimega Vassili Gontšarov. Foto: Matti Kämärä

Eelmisel laupäeval sai aasta seni ilusaima ilmaga teoks "(Eel)arvamusfestival" Narvas, kus räägiti segamini nii eesti kui vene keeles kõiki Eesti elanikke puudutavatest asjadest. Korraldajad loodavad, et Narva festival saab traditsiooniks.

Ilmar Raag, kelle ametinimeks on valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik, aga kes rahvasuus kannab tõe- või propagandaministri nime, leidis Narva ürituse lõpus, et arvamusfestivali näol on kõige paremal kujul esindatud see, mida nimetatakse psühholoogiliseks kaitseks.

Kommunikatsioon eelkõige!

"Inimesed räägivad omavahel, ilma et nad hakkaksid kaklema. Sõjad ja vägivald sünnivad sellest, et pole kommunikatsiooni, ei suhelda omavahel − kogesin seda ka eelmisel suvel sõjalisel missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Samal hetkel, kui saad teisest inimesest hästi aru, leiad ühise pinnase, kust dialoog võiks alata," rääkis Raag.

Dokumentalist Meelis Muhu oli arvamusfestivali suhtes skeptilisem ja sai sellele kohapeal ka kinnitust. "Ma ei usu, et sellised vormid ja meetodid oleksid efektiivsed. Vaata, kui vähe siin inimesi on, pooled on ajakirjanikud − fotograafid pildistavad iseennast. See vorm ei tööta siin. Paides on sama lugu. Tulingi siia oma eelarvamust kinnitama või ümber lükkama. Kui pole suuri lootusi, ei pea ka pettuma," rääkis Muhu.

Muhu leidis ka, et kõige parem mõte polnud seada avapaneeliks tuntud muusikakriitiku Artemi Troitski oma, mis seisnes vestluses tuntud Vene räppari Vasja Oblomoviga, sest Narva inimestes võis see tekitada äratõukereaktsiooni. On ju Troitski tuntud Putini-kriitilise mõtlejana ja üks vene keelt kõnelnud daam ei saanudki aru, kuidas Troitski ikka Venemaad ei armasta. "Venemaal on võimsad relvad," leidis tädi, kui muusikakriitik temalt päris, mille üle Putini Venes peaks rõõmustama.

Allahile meeldis

Arvamusfestivali peakorraldaja Kristi Liiva leidis, et Narva ettevõtmine läks korda − ta kuulis isegi ühelt kohalikult, et "kui on ilus ilm, on ettevõtmine jumalale meelepärane". "Olen seda meelt, et kõike tuleb katsetada, ühegi asja kohta ei saa öelda, et see pole hea mõte, vaid esmalt peab proovima. Narva "(Eel)arvamusfestivaliga" oli sama lugu. Minul on küll praegu hea tunne. Vestlusringides, kus osalesin, oli huvitav, sain uusi mõtteid. Siinne õhustik ongi selline, et inimesed tahavad üksteist kuulata − isegi siis, kui nad on täiesti vastandlikel arvamustel," leidis Liiva.

Kas Narva arvamusfestival võiks saada traditsiooniks, sõltub Liiva arvates palju sellest, mida osalenud inimesed ütlevad, kas nad tahavad järgmisel aastal samasugusele üritusele tulla.

Kas saab võrrelda näiteks emafestivali Paides ja Narva oma? Korraldaja meelest on need samalaadsed, lihtsalt teemad olid Narvas valitud sellised, mis on just seal aktuaalsemad. Narva festival oli kompaktsem ja väiksem: Paides oli mullu 150 arutelu, Narvas aga 6.

Paides kestab festival ka 2 päeva. Arvamusfestival Paides on innustust saanud Põhjamaadest, seal toimub samalaadne ettevõtmine suisa 8 päeva ja vestlusringides, mida on ca 2000, osaleb 30 000 inimest!

Oodati/kardeti intriigi paneelist "Vene kool Eestis", kuhu on juba teemasse väitlusjuhi Aet Kiisla arvates konflikt kodeeritud, aga... seda ei olnudki. Kõik osalised keskendusid tulevikuteemadele − selmet arutada, mis minevikus on valesti läinud.

"Küsimus on selles, kui vene- või eestikeelne peaks olema nn vene kool Eestis; kas on üldse olemas eraldi asi vene kool Eestis või on lihtsalt Eesti haridussüsteem. Selles olid mõningad eriarvamused. Mõni arvas, et ei olegi vaja eristada; et meil on vaja kõiki koole tugevdada ja olla valmis, et toetada nii tüdrukute kui poiste, nii eestlaste kui venelaste arengut − st õppekeelt ei tohiks üle tähtsustada," võttis Kiisla arutelu iva kokku.

Suhtlus on õrn teema

Kindlasti oli põnev paneel "Kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise?", mida juhtis teenekas telemees Ago Gaškov ja kus said sõna tema endised kolleegid ja ülemused Raagist Darja Saareni, kes hakkab juhtima sügisel käivituvat venekeelset kanalit ETV+.

Saar arvas, et see aeg on möödas, mil teles öeldakse, kuidas elu tegelikult käib. "On saabunud aeg, kus suvaline info peab evima eesmärki, mida tahame sellega saavutada. Peamine eesmärk peab olema meie elu parandamine − mitte ainult ühiste väärtuste otsimine," leidis Saar.

Endine ERRi ajakirjanik Maksim Rogalski leidis, et kui peame probleemiks kahe tugevalt erineva kogukonna olemasolu − just infovälja poolest −, siis oleme kohustatud midagi ette võtma, et see olukord muutuks.

"See eeldab siiski tegevuskava olemasolu ja jõupingutust nii riigi, kodanikuühiskonna kui professionaalide poolt. Ühte viga ei tohi mingil juhul teha: ei saa inimestele võõraid väärtusi pähe määrida, see oleks kindel tee läbikukkumisele. Inimesi endid tuleb kontseptsiooni ja sisu kujundamisele kaasata," arvas Rogalski.

Raag vihjas diplomaatiliselt ajale, mil tegi Venemaal kolm aastat filmi ja sai ettepaneku paariks Vene ühiskonnakriitiliseks projektiks. Aga ta keeldus neist, sest selliseid asju peavad venemaalased ise tegema − et see ei tekitaks vastureaktsiooni. Nagu on Vene propagandakanalitega − kui neid juhtuvad vaatama eestlased või üldse inimesed läänest, tekitab see vastupidise efekti.