Kohtlajärvelanna kuulutas välja näljastreigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kell 12 kuulutas Kohtla-Järve elanik Jelena Guskova linnapea vastuvõturuumi sisenedes välja näljastreigi. Siis seisis naine paberilehega, kus kirjas tema nõudmised, linnavalitsuse trepil, seejärel istus ta "halli maja" ette pingile. Naine oli kaasa võtnud vett ja soojad riided, sest tal oli kindlel kavatsus ka ööseks linnavalitsuse juurde jääda.
"Sotsiaalabi magab − teenistus käib! Kristel Maalman on valmis!!! Pensionärid ja invaliidid (puudust kannatavad) jätta elatusvahenditeta. Kuhu läheb rehabilitatsiooniraha? Kui sa erilistel põhjustel ei saanud tulla. Kus on minu õigused? Olen 2006. aastast 100% (raske) invaliid. Elan üksi lapsega ega suuda rehabilitatsioonile sõita, ei suuda võlga täielikult tasuda, rääkimata juba sanitaarremondist. Kuulutan välja näljastreigi," on kirjutatud lehele, mille Jelena Guskova on kinnitanud jopele nii, et kõik saaksid seda lugeda.
Gaasi ei ole, elekter lülitati välja
Jelena Guskova otsustas, et tal ei ole muud väljapääsu kui avalikult nälgida, et linnavõimud aitaksid tema probleemid lahendada.
"Mul lülitati võla tõttu elekter välja (võlg üle 1000 euro) ja nüüd võtab kohtutäitur minult 35 protsenti puudepensionist ära," selgitab Jelena. "Talvel elasime külmas, sest mu korteris on elektriküte. Gaasi pole mul ajast, kui sain linnalt selle korteri, mille hiljem erastasin."
Naine soovib, et linn aitaks tal korteri gaasivõrku ühendada, sest ise ta selle eest maksta ei jõua. "Mul ei ole raha, pensionist jääb pärast kohtutäituri mahaarvamisi vähem kui 200 eurot järele, kuidas sellega ära elada? Korteri eest tuleb maksta. Tuleb kogu aeg raha laenata. Mu tütar sai äsja 18aastaseks, ta alles õpib," kurdab naine.
Guskova sõnul pöördus ta juristi poole, et enda kui füüsilise isiku pankrot välja kuulutada.
Linn pole abist keeldunud
Näljastreikija juurde läks linna sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Arne Berendsen, kaasas paberid, mis kinnitasid, mitu korda on Jelena Guskova abiavaldusega linna poole pöördunud. Alates 2011. aastast on naine teinud seda igal aastal ja alati ka abi saanud.
Ta on saanud ühekordset abi ravimite ostmiseks, õppurist tütrele riiete ostmise hüvitist ja peretoetust, talle on osutatud linnapea fondist materiaalset abi. Kui Jelenal tütrega jääb pärast kommunaalteenuste eest tasumist kätte raha elatusmiinimumist 180 eurost vähem, siis on tal pealegi nagu teistelgi õigus igakuisele sotsiaalabile.
Mis rehabilitatsiooniteenustesse puutub, siis Arne Berendseni sõnul pole Jelena Guskova kordagi linna sotsiaaltalitusse pöördunud. Jelena palvel sai sotsiaaltöötaja tänavu mais migratsiooniametist tema ID-kaardi, käis tal kodus ja selgitas välja probleemid.
"Korteri sanitaarne olukord on normaalne, vesi on, elektrit ei ole, kuid linnal ei ole seaduslikku õigust kellegi võlgu tasuda," selgitab Arne Berendsen. "Pakkusime koduhooldust, kohta hooldekodus, kuid ta ei taha."
Keeldus avaldust kirjutamast
Eile, kui Guskova näljastreiki alustas, pakkus Arne Berendsen taas talle võimalust kirjutada avaldus hooldekodus koha saamiseks ja lubas, et kahe-kolme nädala pärast saaks ta selle. Naine oli algul nõus, seejärel teatas aga, et mingeid avaldusi ta kirjutama ei hakka.
Berendsen tegi talle ettepaneku kirjutada avaldus palvega hüvitada gaasivõrguga liitumise kulud, kuid seegi ei peatanud Guskova soovi näljastreikida.
Arne Berendseni sõnul ei ole naisel mingit põhjust näljastreikida ja kõige selle taga on põhimõte midagi kisades saavutada. Direktori sõnul on ta paljude sotsiaaltalituses töötatud aastate jooksul mõndagi näinud, palju ähvardusi kuulnud, kuid näljastreigiga puutub esimest korda kokku.
Eile õhtul kella kuue paiku tundis Põhjarannik huvi, kuidas näljastreik kulgeb. "Istun linnavalitsuse juures ega lähe siit kuhugi, enne kui mulle gaasi ja elektrit antakse," ütles Jelena. "Minu juures käis linnavolikogu esimees Riina Ivanova, tundis huvi, minuga rääkisid ka sotsiaaltalituse inimesed. Mõned möödujad pööravad mulle tähelepanu, mõni läheb vaikides mööda, mõni ütleb, et üksinda protestimisest pole kasu. Veidi on külm, kuid pole midagi, pean vastu."