Ööistungitest uustulnuka silme läbi
10. juuni 2015, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen praeguseks olnud Eesti Vabariigi parlamendisaadik ligikaudu kaks kuud ning võin kõhkluseta öelda, et viimane nädal on olnud vaieldamatult huvitavaim. Olen üle elanud oma esimese ööistungi ning juba sel nädalal on mul võimalus öötööd "nautida" ka mitmel teisel korral.
Ööistungid on tinginud opositsiooni ja koalitsiooni vaheline võitlus, kus valitsus proovib parlamendist kiirkorras läbi suruda maksupaketti, mis meie hinnangul halvendab selgelt Eesti inimeste heaolu. Valitsusel on plaanis tõsta kütuseaktsiisi ning kasvatada ka majutusasutuste käibemaksumäära, mis tabab valusalt nii meie turismisektorit kui inimeste üldist hakkamasaamist.
Minule kui põllumehele ning maapiirkonnast pärit saadikule ongi just kütuseaktsiisi kasvatamine suurim probleem. Meedias kõlab pidevalt väga vastuolulisi väiteid. Ministrid on riburada pidi kinnitanud, et aktsiisitõus toob kaasa vaid mõne sendi võrra suuremad liitrihinnad ning inimesed võiksid hoopiski mõelda säästlikumate autode peale. Tegelikkuses mõistab igaüks, et kütuseaktsiisi kasv ei mõjuta üksnes kütuse hinda.
Aktsiisitõusu puhul tuleb vaadata suuremat pilti. Rääkides esmalt vaid sõiduautodest ning sõidukulude kasvust, mõjutab aktsiisitõus eelkõige maapiirkondade inimesi. Maal on ühistranspordiga liikumine teadupärast üsna piiratud ning kümnete kilomeetrite taha tööle pääsemiseks on auto hädavajalik. Kuna läbitavad vahemaad on suured, siis annab kütusekulu kasv rahakotis eriti tunda. Kannatavad ka põllumehed, kellel suurenevad märgatavalt masinate kütusearved. See kõik kajastub hiljem toote ja teenuse lõpphinnas.
Kui meie soov on maapiirkondade täielik suretamine ning viimsetegi eestimaalaste maalt eemale peletamine, siis võib julgelt kavaga edasi minna. Vägisi tundub, et nii ongi, sest on ju valitsusel plaanis tõsta ka majutusasutuste käibemaksumäära praeguselt 9 protsendilt 14-le. See mõjub eriti valusalt maaturismile. Turismisektor moodustab tähtsa osa Eesti majandusest − koos kaudsete mõjudega ligi seitse protsenti Eesti sisemajandusest. Kui me soovime, et sektoril hing sees püsiks, tuleb seda soodustada, mitte piirata.
Ida-Virumaa turismi konkurentsivõime tõstmiseks tuleks siin piirkonnas käibemaksu hoopis langetada varasemale viiele protsendile. Olgugi et Ida-Virumaa on rohkem tuntud kui tööstuspiirkond, on just viimastel aastatel maakonna oluliseks arengumootoriks olnud ka turism.
Kahjuks aga on Ida-Viru turism praegu langustrendis. Ülemaailmse majandusliku ebakindluse ning Vene rubla kehva seisu mõjul kahanes tänavuse aasta esimese kahe kuuga Ida-Virumaal ööbinud turistide arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 22 protsenti. Turistide arvu languse taustal ei ole plaanitav käibemaksutõus mõistlik, pigem tuleks seda langetada.
Valitsuskoalitsioon on end totaalselt nurka mänginud. Kuna suuri reforme ei julgeta teha, tuleb läbi suruda rahvavaenulikud maksutõusud, mis ei võimalda meil arendada suuremat majanduspoliitikat kui lihtne nullringimäng.
Keskerakond esitas maksupaketi muutmiseks 97 muudatusettepanekut, mille peamiseks sõnumiks oli, et esmalt tuleks ära jätta tarbetu sotsiaalmaksu alandamine ühe protsendi võrra. Siis saaks ära jätta ka kütuseaktsiisi ning majutusasutuste käibemaksumäära tõstmise. Meie soov on inimeste sissetulekuid kasvatada, mitte vähendada.
Keskerakonna algatatud aktsiisidevastasel allkirjade kogumisel andis omapoolse toetusallkirja üle 27 000 eestimaalase, kelle sooviks on, et nende arvamust kuulaks ka meie valitsus. Seda aga võimuliit teha ei soovi.
Selline olukord toobki kaasa parlamendi ööistungid. Tegu on viimase mõjutusvõimalusega, mida opositsioon kasutada saab. Loodan siiralt, et öine mõtlemisaeg tuleb kasuks nii mõnelegi koalitsioonisaadikule, kes seejärel otsustab oma poolthäält maksutõusudele mitte anda.