Vaadake üle kodukandi pärlid
11. juuni 2015, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugesin hiljuti uudist, et sel suvel peetakse Eestis üle poolesaja festivali. Kui kõik kontserdid, välietendused, tantsupeod ja simmanid ka juurde liita, siis ühel tõsisel kultuurihullul peab kogu aeg automootor soojas seisma ja päevad minutipealt planeeritud olema. Kardetavasti puhkamiseks sellistel inimestel aega ei jäägi. Kas ka kogetu mõistmiseks ja mõtestamiseks?
Neile, kel ürituste valikuohtrusest käed rippu vajuvad, jagan mõtteviisi, mis mulle endale väga meeldib: kultuur algab oma kodu tundmisest. Et kõigepealt majatagune linnulaulu-õieilune metsatukk ja naaberküla mõisavaremed koos rahvapärimusega ning siis alles Šostakovitš, Bach, Ibsen ja Tolstoi.
Millal te viimati käisite oma kodukandi muuseumis või naaberlinna pargis lihtsalt niisama jalutamas? Ajage õige jalgratas kuuri alt välja ja vändake end näiteks Vasknarva. Ronige seal mööda kaldatammi kive kohta, kus Peipsist saab Narva jõgi. Istuge seal tunnike või paar, nautige veelindude hääli ja küla helisid ning imetlege lõputu vetevälja sulandumist taevaga. Tagasiteel otsige üles Kalevipoja haud ja peatuge Kuremäe kloostri kuldsete kuplite all. Või siis sõitke avastama Sillamäed. Kui paljut te teate sellest linnast? Tema hoovidest, parkidest, stalinliku arhitektuuri uhkeldavatest detailidest? Kas te olete käinud jalutamas Sillamäe mereäärsetel jalgradadel? Sillamäel soovitan kindlasti käia kohalikus muuseumis. Minu arvates on see üks Eesti paremaid lähimineviku olmet ja kultuuri tutvustavaid muuseume. Käite seal riiulite vahel ja tunnete ära − ahhaa, selline mänguasi oli ju minulgi ja onul oli kapp täis samasuguseid punase lipu ja Lenini peaga aukirju.
Millal te viimati käisite Sinimägedes, Narva-Jõesuus või Narvas? Sinimäel ronige kindlasti vaatetorni ja küllap mõistate, miks 1944. aastal rinne siin nii kaua seisis. Kui tornist paistvast vihjest jääb väheseks, siis saab sõja kohta selgitusi Vaivara Sinimägede muuseumist. Ka Narva Hermanni tornist avanev vaade on kõigile üles ronida jaksanutele vääriliseks autasuks. Kust veel näeb korraga kahte linna ja nii suurt tükki Eesti- ja Venemaast? Narvas kõndige kindlasti läbi bastionide ring, sest teise nii hästi säilinud 17.-18. sajandi kaitserajatise musternäite leidmiseks peate rändama Eestist üsna kaugele. Mis teha, sõjandus on samuti osa kultuurist.
Narva-Jõesuus ärge jääge üksnes rannale peesitama, vaid kolage mööda kõrvaltänavaid. See linn üllatab teid suure hulga mälestustahvlitega, millega meenutatakse siin kunagi puhanud legendaarseid muusikuid, näitlejaid, kirjanikke. Mõelge, kui paljudele siinsed rannamaastikud on inspiratsiooni andnud.
Ja kui olete linnadest tüdinenud, siis… Oh, ma ei jõua üleski lugeda neid lõputuid metsateid, millel võib veeta tunde, ilma et näeks ühtegi inimest või kuuleks koera haukumist. Mulle on näiteks alati naudingut pakkunud jalgrattasõit Sonda ja Avinurme vahele jääval kunagisel kitsarööpmelise raudtee tammil. Aga Varesmetsa, Imatu, Virunurme, Metsküla, Vadi, Mehide, Sirtsi, Oonurme, Peressaare või Tudulinna oma kahe kiriku ja hüdroelektrijaamaga? Kümned suuremad, väiksemad ja hüljatud metsakülad ning neid ühendavad teed.
Avastage need, nendega seotud lood, inimesed ja saatused ning ma usun, et te hakkate paremini mõistma oma kodumaakonda üldse ja võib-olla saab mõistetavamaks seegi, millest tegelikult räägivad kirjandusklassikud, mida kujutavad maalikunstnikud või heliloojad. Tundes enda kodukanti, oma maastikke, ajalugu ja kultuuri, saame tausta, millega võrrelda romaanitegelaste kannatusi ehk siis mõtestada heli-, tantsu- või maalikunsti loodavaid tundepilte.