„Mees metsast” Lüganuse valla probleeme lahendamas

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lüganuse vallavanem Viktor Rauam

Tänaseks täpselt kaks kuud Lüganuse vallavanema ametis olnud Viktor Rauam usub, et suudab aastaga end vallas kuhjunud probleemipuntrast läbi närida ja asjad nii palju liikuma lükata, et võib järgmisel suvel tööpäevad juba normaalsel ajal lõpetada ega pea muruniitmist enam abikaasa hooleks jätma.

Kui te 19. märtsil end Lüganuse vallavolikogule tutvustasite, ütlesite muu hulgas: "Otsus oma elus kannapööre teha ei tulnud kergelt; ilmselt ei tea ma veel praegugi väga hästi, kuhu ma oma nina toppinud olen." Kas nüüd, pärast kahte kuud vallavanema ametis, on asi selgem?

Kartused on osutunud suuremas osas tõeks − ja enamgi veel. Töökoormus on suurem, kui oskasin ette kujutada. Kaevatakse välja isegi viie-kuue aasta taha ulatuvaid probleeme − millegipärast on selline kõrgendatud lootus ja lootus, et kui siiani pole õnnestunud neid lahendada, siis äkki nüüd. [Naerab.] See on muidugi väga inspireeriv, aga paari kuuga neid kindlasti ei lahenda. Mastaapsemate probleemide puhul on vaja pikemat eeltööd − kas või Püssi soojusmajandus, mis eeldab kõigepealt soojusmajanduse arengukava koostamist.

Mis sisseelamisse puutub, siis traditsioonilist sadat päeva mulle küll ei antud, kohe tuli komisjonide istungite  ja igasuguste probleemidega tutvumisega algust teha. On olnud väga intensiivne ja pingeline aeg;  olen täna tohutult targem kui olin kaks kuud tagasi, aga edasi minna on küll ja veel.

Olin tõtt-öelda üsna üllatunud, kui te juba mõni nädal pärast ametisse asumist oskasite vallas parasjagu päevakorral olnud teemadel päris põhjalikult rääkida. Kui pikad teie tööpäevad õieti on olnud?

Väga pikad tõesti; eilne tööpäev näiteks lõppes kell üheksa. Praegu on muidugi ka selles mõttes keeruline aeg, et tuleb valda mõningates organisatsioonides esindada ja  neil on just aastakoosolekute ja -aruannete aeg, strateegiate paikapanemine ja... Lisaks enda tööd ja asjadesse süvenemine. Mõnikord olen küll  otsustanud kell neli ära minna ja mõelnud, et täna katsun oma muru ära niita, sest muidu kasvab talu lihtsalt võssa. Aga siis tekivad juba sõites süümepiinad.

Kui kõrge see muru teil nüüd juba on?

Abikaasa päästis mu laupäeval välja, niitis ise ära. [Naerab.]

Mis teid siin seni üllatanud on?

Isiklikku aega muidugi eriti ei ole, aga sellega ma olin päri juba siis, kui siia tulin. Arusaam vallavanema tööst oli mul tookord olemas − et tegelikult on see rohkem elustiil. Pigem üllatas kuhjunud probleemide rohkus, nendest läbinärimine võtab tõesti aega.  Teisest küljest see motiveerib ennast asjadega rohkem kurssi viima ja härjal sarvist haarama, et midagigi saaks lõpuks liikuma. Näiteks on mitu aastat üritatud ära vedada Püssis Viru 10 lammutatud maja ehitusjäätmeid; nüüd on asi nii kaugel, et ehk sügisel õnnestub need ära viia.  Või teine näide: viimase paari aasta jooksul ei ole toimunud Eesti Energia Kaevandustega konstruktiivseid läbirääkimisi juhatuse tasemel; nüüd oleme härra Vinni abiga regulaarsed suhted taastanud ja lähiajal on kavas ühine väljasõit probleemsetesse piirkondadesse, et seal inimestega nende muredest rääkida ja neile lahendusi otsida.

Kaevandustemaatika oli teile ilmselt võrdlemisi võõras?

Kindlasti ei teadnud ma kõiki nüansse ega ka vana Maidla valla ajal sõlmitud kokkuleppeid, aga ma teadsin osaliselt neid probleeme, mis mind Rääsa küla elanikuna otseselt puudutasid. Nüüd muidugi tean juba süviti, mis meid Uus-Kiviõli kaevanduse puhul ees ootab.  Kaevandusele muidugi kätt ette panna ei saa, aga kogukonnale peab see võimalikult valutult tulema ja kõik, mida kaevandaja on lubanud, peab ka tehtud saama.

Üks Lüganuse valla suuremaid probleeme tundub olevat see, et poolteist aastat tagasi liitunud kolm kogukonda on senimaani igaüks omaette. Milliseid võimalusi näete nende ühtsemaks muutmisel?

Seda on tõesti tunda igal tasandil, ka volikogus ja vallaametnike seas.  Sellega läks juba ühinemise ajal natuke nihu. Tulevastel ühinejatel tasuks kõrva taha panna, et ühist uut omavalitsust luues peaks  ametnike palkamine algama nullist: uus juht saab teha oma valikud, moodustada oma meeskonna ja minna edasi täiesti uuelt lehelt.

Mis volikogusse puutub, siis kuna ma ei ole poliitik, ei ole mulle oluline, kummal pool lauda inimene istub, vaid oluline on tema pädevus.

Kogukondlikku mõttemaailma on juba raskem muuta, siin saavad kaasa aidata valla ühised üritused, mida tuleb korraldada roteeruvalt eri kohtades, et eri piirkondade inimesi sulandada. Lüganusel ühinesid küll kolm omavalitsust, aga tegelikult neli kogukonda − Püssis on nii eesti- kui venekeelne kogukond. Selle neljanda kogukonnaga on seni küll väga vähe tegeldud.

Kuidas Lüganuse valla elanikud teid vastu on võtnud?

Väga erinevalt. Nagu ma juba ütlesin, üritatakse välja tuua hästi palju probleeme − ilmselt on neil usk, et ma võin aidata neid lahendada. Või on see proovilepanek. Liigub ka igasuguseid kuulujutte, aga ma olen õnneks üsna paksu nahaga.

Pakun võimalust mõni neist kuulujuttudest kummutada.

Sel aastal on kindlasti plaanis Soonurme teelõigu remont. Olen kuulnud, et tee jäävat korda tegemata, kuna selle jaoks mõeldud kruus pidavat minema vallavanema tee peale Rääsa külla. Või teine jutt, et Maidla kool pannakse kinni, vallavalitsus kolib Maidla mõisa, kus on rohkem ruumi, ja praegusesse vallamajja tuleb vanadekodu.

Võin kinnitada, et Soonurme tee remont ära ei jää ja vallavalitsus kuhugi kolida ei kavatse.

Tulite avalikku teenistusse eraettevõttest. Millega on olnud kõige raskem ümber harjuda?

Mulle kui inimesele, kes varem ei ole avaliku teenistusega kokku puutunud, on väga suureks toeks olnud valla jurist Jaanika Liblik ja vallasekretär Aksana Pungas. Siin ei ole päris kõik kinni tahtmises. Eraettevõttes võid mingi asja välja mõelda, leida raha ja selle ära teha ning keegi ei küsi sinu käest, kas see asi on sul sees viieaastases arengukavas või kümneaastases eelarvestrateegias.  Omavalitsuses on asjad pikema vinnaga: mõtted, mis sul täna on, tuleb kõigepealt kusagile sisse kirjutada ja ellu saab neid viima hakata alles millalgi tulevikus.  Olen harjunud kiiremini tegutsema, aga siin ei ole liiga kiire reageerimine mõistlik.

Mis ettevõte see on, kus te lausa 24 aastat töötasite?

DS Smith Packaging Estonia AS. Tegemist on rahvusvahelise firmaga, mis valmistab paberist lainepappi ja sellest pakendeid; põhimõtteliselt kogu see segment, mida poes näeme.  Enamik inimesi ilmselt ei teagi, et väga suur osa neist valmib väikeses Lasnamäel asuvas tehases, kus tegeldakse väga tugevalt ka tootearendusega.

Mina olin seal superviisor, kontrollisin kogu tootmisprotsessi.  Olin seda tööd juba liiga pikalt teinud, asi muutus pisut igavaks. Plaanisin viimasel paaril aastal tõsiselt midagi uut otsida.

Parasjagu sel ajal otsustas Lüganuse vallavolikogu vallavanema välja vahetada ja teie  juhtusite olema nagu klaver põõsas?

Tegelikult oli asi väga lihtne: ühel päeval Tallinnas lõunalauas sain kõne Lüganuse vallavolikogu liikmelt, kes küsis, mida ma sellisest väljakutsest arvan. Kuna ma ei ole siin kunagi olnud "mees metsast", kes tuleb reedel maakodusse ja sulgeb ennast sinna,  vaid olen nende aastate jooksul leidnud siinkandis palju häid tuttavaid ja sõpru, siis ilmselt nende kaudu see mõte volikogusse jõudis.

Ega Lüganuse vallas elu seni seisnud ole, lihtsalt mõningaid arenguid tuleks liikuma lükata. Korraldasime kohe konkursi areguspetsialisti  leidmiseks, sest praegu tegeleme suuresti tulekustutamisega ja sellist ametnikku polegi, kes tegeleks edasiviiva arenguga, mis tooks kaasa Euroopa raha.

Lüganuse, täpsemalt endise Maidla vallaga olete seotud olnud juba pikka aega. Mil moel Rääsa küla teile teiseks koduks sai?

Kümme või rohkem aastat tagasi sattusime sinna puhkama koos sõbraga, kelle oma see maja oli, aga kes ise sinna eriti tihti ei sattunud.  Hakkasimegi seal käima, pärast juba omapäi, hoidsime majapidamise korras ja kõpitsesime siit-sealt. Ühel hetkel tekkis vajadus juba suuremate investeeringute järele, küsisin sõbralt, kas ta oleks nõus selle maja mulle müüma.

Niipea kui omanikeks saime, vormistasime end abikaasaga kohe selle valla kodanikeks. Meie vanuses ei olnud enam ka mingit vajadust olla Tallinna sisse kirjutatud: lapsed olid juba täiskasvanud, meil endil pensionieani veel tükk aega. Siin ma vähemalt teadsin, mida ma oma raha eest saan − versus kuhu see upub Tallinnas.

See ei ole meile olnud suvekodu, vaid päris kodu rohkemgi kui Tallinna korter. Oleme siin elanud kõik nädalavahetused, pühad ja puhkused. Nüüd olen mina päriselt siin, abikaasa esitas tööl juba lahkumisavalduse ja  juuli lõpus tuleb samuti päriselt siia.

Kõike teadev internet on teie koha pealt üsna kidakeelne, aga mõni infokilluke õnnestus siiski leida.  Näiteks see, et olite 1990. aastate alguses Tallinnfilmis valgustaja.

Õppisin Tallinna 1. kutsekeskkoolis laevaelektrikuks-automaatikuks. Vene ajal tundus see mõistlik valik, andis võimaluse pääseda väljapoole raudset eesriiet. Pääsesin ka, praktika ajal sai kalalaevadel käidud nii Aafrikas kui Kanaari saartel. Edasi läksin tollasesse TPIsse raadioinseneri erialale, aga siis tuli kaks aastat sõjaväge vahele ja pärast seda tundus mõistlikum kohe tööle minna.  Siis ma Tallinnfilmi läksingi.

Veel teab Google, et osalesite aastatel 2013 ja 2014 Tartu rulluisumaratonil. Kui kaua olete selle alaga tegelnud?

2013. aasta aprillikuus läksin poodi ja vaatasin, et peaks endale rulluisud ostma.

Tegelikult viis üks asi teiseni. 2012. aastal avati ju Kiviõli suusamägi ja kuna see toodi enam-vähem koduõue, oleks olnud patt seda mitte kasutada.  Võtsin endale koolituse, ostsin suusad ja hakkasin suusatama. Siis tekkis mure, et kevadel sulab ju lumi ära − mida ma siis võiksin teha, et jalalihaseid toonuses hoida? Nii see rulluiskude mõte tuli. Kuna oli vaja motivatsiooni, panin end kohe Tartu maratonile kirja. Esimesel aastal seadsin endale kaks eesmärki: jõuda finišisse, enne kui finiš suletakse, ja  mitte jääda sellisele pildile, kus minu taga sõidab see buss, mis viimaseid peale korjab. [Naerab.] Need eesmärgid ma täitsin.  Teisel aastal püüdsin paremat aega ja kohta ning sel aastal − olen end juba kirja pannud − tahan sõita alla kahe tunni. Eelmise aasta aeg oli 2.10.

Harjutada pole viimasel ajal küll jõudnud, aga autos on rulluisud igaks juhuks kaasas.

Millal te veel pildistamiseks aega leiate?

Ega praegu selle jaoks aega jää küll, aga varem võtsin ikka vahel toru kaasa ja läksin kuhugi metsa või mere äärde. Mõned paremad pildid olen Snäpi keskkonda üles pannud.

Olete valmis selles ametis samuti kakskümmend pluss aastat vastu pidama?

Olen arvestanud selle võimalusega, et kui ma saan vallaelanike arvates hakkama, suudan siin mingid asjad käima lükata, siis miks mitte pikemalt jätkata. Vald areneb paremini, kui seal on pikemat aega üks vallavanem, sest võimu vahetudes pärsivad sisseelamisperioodid valla arengut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles