VKG paneb kaks õlivabrikut taas tööle

1000tonnise võimsusega põlevkivigeneraatori peaks VKG tööle panema juba augustis. Teine seisev õlivabrik peab ootama veel ligikaudu pool aastat. Foto: Peeter Lilleväli

Esmaspäeva hilisõhtul võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad Viru Keemia Grupil Kohtla-Järvel asuda taaskäivitama mullu detsembris seisma pandud kahte õlivabrikut. 

Maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus võimaldab ettevõtetel kaevandada alates 2009. aastast kehtestatud aastamäärast vähem kaevandatud põlevkivi varu tagantjärele. VKG jaoks tähendab see, et ta saab suurendada oma Ojamaa kaevanduse kaevemahtu, et kindlustada toorainega ka seisma pandud Kiviteri tehnoloogial töötavad vanemad õlivabrikud, mis saavad kasutada vaid suurema energiaväärtusega tükikivi.

Et Ojamaa kaevanduse aastane kaevemaht oli siiani piiratud 2,7 miljoni tonniga, ostis VKG kuni eelmise aasta detsembrini puuduva osa tükikivist Eesti Energialt. Selle eest tuli aga maksta märksa rohkem, kui oli tükikivi omahind Ojamaa kaevanduses. Kui õli hind maailmaturul koos naftaga järsult kukkus, pani VKG kaks õlivabrikut seisma, kuna ostetud toorainega jätkamine oleks viinud tootmise kahjumisse.

Üks vabrik läheb tööle augustis

VKG juhatuse liige, tehnikadirektor Meelis Eldermann kinnitas, et riigikogus sündinud seaduseparandused rahuldavad ja juba eile alustati ettevalmistusi tehaste käivitamiseks.

Samas toonitas ta, et kaevemahte pole võimalik üleöö kasvatada ja seepärast võtab ka tehaste taaskäivitamine aega. "Ühe vabriku saame loodetavasti käima juba augustis, kuna selle jaoks on võimalik kaevemahte suurendada olemasolevate seadmete ja inimestega," sõnas ta.

Teise vabriku töölepanekuks võib Eldermanni sõnul kuluda ligikaudu pool aastat, kuna tuleb soetada uut tehnikat ja seadmeid ning võtta tööle ka ligemale sada kaevurit. "Peame investeerima ligikaudu 13 miljonit eurot. Asume kohe tegutsema ja tahame uuel aastal olla valmis kaevandama Ojamaal 3,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi aastas," sõnas ta.

Eldermanni hinnangul võimaldab värske seaduseparandus anda VKG-l poole aasta jooksul tööd umbes 250 inimesele, millele peaks lisanduma saja ringis veel kaudseid töökohti näiteks seadmeid hooldavates ja transporditeenuseid osutavates ettevõtetes. "Positiivne on seegi, et näiteks Virumaa kolledžis tänavu kaevandamise eriala lõpetanud seitsmele noorele inimesele  saame pakkuda tööd Ojamaal," ütles ta.

VKG personalijuhi Tea Allikmäe sõnul algab töötajate värbamine lähipäevil.  "Mõned transporditöötajad oleme juba tööle võtnud, õlivabrikute operaatorite otsimine kuulutatakse lähiajal välja," sõnas ta.

Allikmäe sõnul võib eeldada, et osale töökohtadele naasevad  samad inimesed, kes detsembris koondati, kuid ilmselt tuleb otsida ka uusi töötajaid. "Osa inimesi on leidnud vahepeal juba uue töökoha ja nad ei pruugi meile tagasi tulla," sõnas ta.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa rääkis pool aastat tagasi, et  ääretult kahju on tublidest oma ala asjatundjatest loobuda. "Töö jätkamine [vanades õlivabrikutes] ei kataks isegi muutuvkulusid ja iga päevaga kasvav kahjum sööb kiiresti ära  aastatega kogutud reservid. Tänase otsusega tahame kaitsta kogu kontserni hävingust," rääkis ta tookord, lisades, et on eriti tobe olukord, kui põlevkivi on justkui olemas, aga kaevandamise piirmäära tõttu ollakse sunnitud vabrikuid kinni panema ja inimesi lahti laskma. Rohumaa hinnangul kaotab riik kahe vabriku sulgemise tõttu aastas ligikaudu 15 miljonit eurot maksutulu.

Selgitustöö kandis vilja

Viru Keemia Grupp on viimase poole aasta jooksul teinud poliitikute seas kõvasti selgitustööd, et saavutada põlevkivi kaevandamisel suuremat paindlikkust. Esmaspäeva hilisõhtul riigikogus vormistatud seaduseparandused on selle vili. Tähelepanuväärne on, et seaduseparanduste algatajate seas oli peale koalitsioonipoliitikute − Deniss Boroditš ja Mati Raidma Reformierakonnast, Andres Metsoja ja Einar Vallbaum IRList, Jevgeni Ossinovski ja Kalvi Kõva  Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast − ka Valeri Korb Keskerakonnast.

Muudatuse poolt hääletas 62 ja vastu 11 riigikogu liiget.Vastuhääled tulid Vabaerakonna ja EKRE saadikutelt. Keskerakondlastest olid poolt siit valitud riigikogu liikmed, enamik ülejäänutest jättis hääletamata.

Vabaerakondlased olid ka selle eelnõu suurimad kriitikud ja Artur Talvik tegi esmapäeva õhtul  ettepaneku teine lugemine katkestada, kuna see ei järgi hea õigusloome tava ning on näiteks, kuidas üks seadus on ühe ettevõtte nägu. "Meie probleem ei saa olla selles, et me peame lahendama ettevõtte juhtkonna halbu investeeringuotsuseid või seda, et nafta hind on nii kiiresti alla läinud. See ei ole põhjus, et me võiksime teha nii tundlikus valdkonnas, nagu seda on põlevkivi kaevandamine, nii kiireid ja äkilisi otsuseid," leidis ta.

Talle oponeeris Deniss Boroditš, kes nimetas väiteid, et seadusemuudatust tehakse vaid ühe huvigrupi huvides, vandenõuteooriaks. "See on sama tark lause kui öelda, et emapalka on vaja ainult rasedatel naistel. Minu meelest emapalka vajavad kõik naised, kes tahavad sünnitada või planeerivad sünnitamist. Jah, ma möönan − ja ma arvan, kõik teavad seda −, et VKG-l läheb seda kiiremini vaja, sest nendel kaks tehast seisavad, sajad töötajad koondati," sõnas Boroditš  riigikogu saalis.