Kapo pidas kinni ärimees Allan Männi ning eksvallajuht Märt Maritsa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märt Maritsat (vasakul) kahtlustatakse selles, et ta võttis altkäemaksu samuti kahtluse all olevalt Allan Männilt.
Märt Maritsat (vasakul) kahtlustatakse selles, et ta võttis altkäemaksu samuti kahtluse all olevalt Allan Männilt. Foto: Peeter Lilleväli

Eile hommikul pidasid kaitsepolitsei töötajad kinni vallavalitsuse endise liikme Märt Maritsa ning ettevõtja ja Jõhvi volikogu liikme Allan Männi mõlemaid kahtlustatakse korruptsioonikuriteos.

Eile päeval käisid Jõhvi vallavalitsuses kriminaalmenetlusega seotud toimingud − läbiotsimised ning vallamaja töötajatelt ütluste võtmised. Allan Mänd ja Märt Marits olid selleks ajaks juba 48 tunniks kinni peetud ning neid oli teavitatud sellest, milles neid kahtlustatakse. Umbes kella ühe paiku päeval olid kaitsepolitsei ametnikud ja vallavalitsuse töötajad kogutud esimesel korrusel asuvasse suurde ruumi, kus väidetavalt menetlustoiminguid läbi viidi.

Kahtlustavad altkäemaksus

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et Mändi kahtlustatakse altkäemaksu andmises Maritsale, kui viimane veel vallavalitsuse liikmena töötas. Maritsale, kes oli aastatel 1992-1994 ka Ida-Viru maavanem, on peale altkäemaksu võtmise esitatud kahtlustus ka riigihanke menetluse nõuete rikkumises.

Seda, kas prokuratuur taotleb kohtult ka mõlema kahtlustatava vahi alla võtmist eeluurimise ajaks, Gross eile öelda ei osanud. "Kogume praegu tõendeid, mis on vajalikud selle otsustamiseks," lausus ta ja lisas, et tõenäoliselt otsustatakse täna hommikul, kas sellekohane taotlus kohtule tehakse.

Prokuratuuri kinnitusel praegusel hetkel selles kriminaalasjas rohkem kahtlustatavaid pole, kuid ei välistata, et neid võib lisanduda, kui selleks koguneb uusi tõendeid.

Gross ei soovinud öelda, millisel kujul väidetav altkäemaks anti, ent tema vastusest võis aru saada, et tegemist polnud rahaga: "See oli hüve, mis on rahalises vääringus mõõdetav." Tema sõnul ei soovi prokuratuur praegu kriminaalmenetluse sisu ja ulatust täpsemalt kommenteerida ning lähemalt võidakse rääkida siis, kui tunnistajate ütluste ning dokumentaalsete tõendite põhjal otsustatakse, kas minna kohtult taotlema kahtlusaluste vahi alla võtmist või mitte.

Seotud rajatava keskusega 

Põhjaranniku küsimusele, kas kahtlustus on seotud kaubandus- ja vabaajakeskusega, mida Allan Mänd Jõhvi pargi serva rajab, vastas juhtivprokurör Gross: "Ikka on sellega seotud. Mis muu see olla saab?"

Lisaks Maritsale ja Männile pidasid kaitsepolitseinikud eile pärastlõunal kinni veel ühe keskealise ettevõtja, keda kahtlustatakse riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kihutamises. Väidetavalt puudutas see episood üht Jõhvi vallavalitsuse korraldatud teede remondi hanget.

Tänavu kevadel lahvatas vallavalitsuses suurem konflikt praeguseks ametist vallandatud ehitusspetsialisti Aleksei Železnjaki ja vallavalitsuse vahel selle tõttu, et ehitusspetsialist keeldus väljastamast ehitusluba Järve Biopuhastuse torude ümbertõstmiseks, mida oli tarvis teha, et sinna saaks ehitada kaubandus- ja vabaajakeskuse. Selle ehitamist veab ettevõtja, samuti volikogu koalitsiooni kuuluv Allan Mänd, kelle kinnisvaraprojektide teostamises on Marits varem osalenud. Železnjak väitis, et ehitusloa väljastamiseks pole kõik tingimused täidetud, ning lõpuks väljastas ehitusloa Marits ise.

Siis selgus, et ehitusloa väljastamine oligi õigusvastane, sest puudus keskkonnaameti kooskõlastus, ning vallavalitsus oli sunnitud loa tühistama. Hiljem anti välja uus ehitusluba.

Vallavanem Aivar Surva on varem öelnud, et tema arvates polnud ehitusloa väljastamine praegusel juhul märkimisväärselt suur rikkumine, sest vallavalitsus lähtus keskkonnaameti kaardist, mis oli vananenud, veendumuses, et sellel olevad andmed on õiged.

Vallavalitsuses majandus- ja ehitusteemasid, samuti hangetega seonduvat kureerinud Marits andis pärast seda sisse lahkumisavalduse ning pani 27. aprillist ameti maha.

Ametiisiku poolt altkäemaksu võtmise eest lubab karistusseadustik süüdimõistmise korral karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sama karistus on ette nähtud ka altkäemaksu andmise eest.

Volikogu esimees ei näe korruptsioonivõimalust

Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason ütles, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid Maritsa ja Männi korruptiivsetele suhetele viidata nende Jõhvis võimu juures oldud ajal seoses nimetatud keskusega. "Otsused selle keskuse Jõhvi rajamise kohta tehti eelmise volikogu ajal ning siis polnud Maritsat vallavalitsuses ega Mändi volikogus," sõnas Neglason, kellelt kapo eile samuti ütlused võttis. Ainus probleem oligi tema sõnul selle valesti väljastatud ehitusloaga, mis hiljem tühistati ning seejärel uus välja anti. "Ja seda tehti korrektselt, sest kui oleks mingi probleem, siis keskkonnaamet poleks kooskõlastust andnud," sõnas ta. "Muud võimalikud kahtlustused on mulle küll teadmata," lisas Neglason. Ta ütles, et pealegi ei saanud Marits ainuisikuliselt vallavalitsuses midagi otsustada.

See on vähem kui kuu aja jooksul Ida-Virumaal juba teine juhtum, mis on seotud korruptsioonikahtlustustega omavalitsuses. 25. mail pidas politsei kinni Kohtla vallavanema Hannes Lumiste, kes järgmisel päeval vabastati. Lu

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles