Kohtla-Järve võimuladvikus midagi toimub?

Kohtla-Järve võimuladviku sees toimuvatest protsessidest pole siiani avalikkusel väga palju teada.

Ametlikud ja avalikud sündmused, nagu näiteks volikogu istungid, on olnud suuresti vaid lühikesed napi sõnalise osaga näitemängud, kus otsused kiiresti ära vormistatakse.  Kõik tahtmised ja huvid on jäänud aastaid siseringi saladusteks, mis on enne suletud uste taga selgeks räägitud.

Selles pole ka midagi väga üllatavat. Enamik volikogu liikmetest on linnavõimuga kas siis töökoha või munitsipaaltellimustega justkui nabanööriga seotud. Pole põhjust oodata, et keegi tuleks avalikult mingi soologa välja, riskides hästi toimima pandud toiduahelast välja tõrjumisega.

Siseringist väljaspool saab toimuvast aimu vaid kaudsete märkide põhjal. Umbes samamoodi nagu lääne sovetoloogid jälgisid omal ajal, kes Nõukogude Liidu poliitbüroo liikmetest kelle kõrval mausoleumi tribüünil seisis või parteikongressi presiidiumis istus. Ja ikkagi pandi järeldustega enamasti mööda.

Kohtla-Järve viimaste aastate valitsemise praktika taustal on Viktoria Tsventarnaja arupärimine ja avalik ettepanek  muuta volikogu esimehe koht taas poolühiskondlikuks erakordne sündmus. Midagi säärast pole palju aastaid juhtunud.

Praegu jääb üle vaid mõistatada, kas see on tõesti tema enda algatus linna valitsemise kulude koomale tõmbamiseks, sisemine võimuvõitlus või hoopis mingi muu mitmekäiguline kavandatav kombinatsioon. Ei tasu unustada, et Tsventarnaja tööandjaks on ärimees Nikolai Ossipenko, kelle firmadele on Kohtla-Järve linnavalitsus olnud palju aastaid kuldkliendiks ja kes on oma propagandakanalite kaudu sealse võimu käekäiku olulisel määral suunanud.

Tasub ka silmas pidada, et augustis kõlab kohtuotsus Kohtla-Järve linnapeale Jevgeni Solovjovile. Kui ta peaks süüdi jääma, siis peab olema käepärast võtta ka uus linnapea.