Heakorratööd lõppesid vallale kahjunõudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse aastat kestnud kohtuvaidlus lõppes Toila vallavalitsusele kaotusega ja valda 55 meetri pikkuse heki hävitamises süüdistanud kinnistuomanikule tuleb maksta 3000 eurot hüvitist.
Üks Toila vallas Pikal tänaval asuva kinnistu omanik esitas 2008. aastal Tartu halduskohtule kaebuse vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks.
Kaebuse kohaselt laskis Toila vallavalitsus raiuda kaebajale kuuluval kinnistul kasvavat siberi kontpuu hekki, sirelihekki ja neli kuuske. Sellega tekitati kaebajale varaline kahju, mis seisneb heki ja kuuskede taastamise ning kaebaja kinnistule uue aia rajamise kuludes. Tartu halduskohus tunnistaski vallavalitsuse tegevuse heakorratööde tegemisel õigusvastaseks, ent jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude.
Pingpong kohtutes
Mõlemad pooled kaebasid asja ringkonnakohtusse edasi ning viimane saatis kahju hüvitamise nõude halduskohtule uueks arutamiseks. Seekord mõistis Tartu halduskohus maaomaniku kasuks välja 29 437 krooni (peaaegu 1900 eurot). Seekord leidis kohus, et vallavalitsuse tegevusel ning tekitatud kahjul on põhjuslik seos.
Nüüd kaebas vallavalitsus uuesti ringkonnakohtusse, kes omakorda halduskohtu otsuse tühistas. Ringkonnakohtu arvates ei kontrollinud halduskohus kahju hüvitamise nõude seisukohast olulisi asju, nagu heki taastumine, heki võimalik õigusvastasus ning heki taastamise maksumus. Selleks ajaks oli asi kohtus olnud juba üle kolme aasta.
Kui asi uuesti halduskohtusse jõudis, oli valla vastu esitatud nõue eurodes varalise kahju eest 1000 eurot ning mittevaralise eest 500 eurot. Mittevaralise kahju olemasolu põhjendas maaomanik sellega, et tal oli alandav korjata tema krundile visatud prügi, mis sattus sinna suuresti seetõttu, et vald võttis tema kinnistut kaitsva heki maha. Peale selle väitis omanik, et heki mahavõtmisega on rikutud tema kodu ja omandi puutumatust.
Halduskohus mõistiski seekord vallalt välja 1500 eurot.
Maaomanik läks aga taas ringkonnakohtusse, leides, et nüüdseks on heki taastamise maksumus suurenenud ning tal tuleb selle kaitseks rajada ka võrkaed, mistõttu nõudis ta vallalt juba 4184 eurot.
Asja juba mitmendat korda arutanud Tartu ringkonnakohus viis mullu detsembris Toilas läbi koguni paikvaatluse, et teha kindlaks heki seisukord. Samuti kaasati ekspert, kes väitis, et tegelikult on hekk praeguseks taastunud.
Kuigi protsessi käigus ütlesid eri asjatundjad välja eri seisukohti, pidas ringkonnakohus siiski usaldusväärsemaks seda, et hekk on taastunud. Ent ringkonnakohtus asja menetluse käigus tõstis maaomanik taas oma nõude suurust ning kogunõue ulatus juba üle 5000 euro.
Ringkonnakohtu sõnul on ilmne, et paika ei pea kaebaja väidetu, et hekk ei ole üldse taastunud ning selle taastumiseks tuleks see täielikult välja juurida ja uuega asendada. Siiski ei saa väita, et kaebaja oleks samasuguses olukorras, milles ta oleks olnud siis, kui hekki ei oleks õigusvastaselt raiutud. "Kaebajal ei ole praegu hooldatud hekki. Kaebaja on kirjeldanud, et hekk on kujunenud liiga laiaks ning hekk tungib sügavamale tema maale. Seda kinnitavad ka ringkonnakohtu poolt vaatluse käigus kogutud andmed," seisab ringkonnakohtu otsuses.
Kohus tõstis hüvitise summat
Kohtu arvates tuleb tõsta nii varalise kui mittevaralise nõude summat. Viimase puhul pidas kohus vajalikuks mainida, et heki hävitamisega kaasnes krundi omanikule privaatsuse vähenemine, samuti võis see oma osa mängida ka kaebaja tervise halvenemises. Seetõttu tõstis kohus mittevaralise kahju suurust 1000 euroni ning kokku peab Toila vald maksma naisele 3000 eurot.
See ringkonnakohtu otsus jõustus tänavu suve hakul, kuna kumbki osapool seda ei vaidlustanud.
"Muidugi on see meile õppetund," ütles Toila vallavanem Tiit Kuusmik, kelle sõnul ei tea ta toona toimunu asjaolusid, kuna ta polnud siis vallavalitsuses. "Aga praegu käivad kõik sellised otsused (heakorratööde käigus tehtavad toimingud, mis võivad kellegi huve riivata - E.K.) vallavalitsuse istungilt läbi ning mingeid suusõnalisi kokkuleppeid maaomanikega enam ei tehta. Kõik pannakse kirjalikult paberile ning allkirjad alla," sõnas ta.