Ehitusvead tegid korteriomanikest pantvangid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi toimunud kinnisvaraarendaja pankrot on seadnud Jõhvi kesklinna kortermaja elanikud olukorda, kus nad ei saa oma kortereid müüa, sest majal puudub kasutusluba.
Jõhvis Sompa 2 asuv kortermaja oli eelmise kümnendi keskpaiku Jõhvi linnas esimene ja viimane maja, mis leidis kinnisvaraarendaja, kes ehitas kahekorruselisele Stalini-aegsele majale kolmanda korruse peale. Kasu pidi olema kahepoolne: majaelanikud said korda hoone fassaadi ja kommunikatsioonid ning majale uue katuse, ilma et midagi ise maksaksid, arendaja aga lootis teha head äri. Viimasega läks siiski kehvasti, sest saabunud majandussurutis andis ka kinnisvaraturule ränga hoobi. Ei aidanud ka korduvad eripakkumised ja "lõpumüügid", kuni asi lõppes sellega, et arendaja Linnaarenduse OÜ läks pankrotti, jõudes kaheksast uuest korterist lõpuni ehitada vaid ühe. Kuna arendaja osutus maksejõuetuks, lahkusid objektilt ka ehitaja ja ehitusjärelevalve teostaja. Kui pankrotihaldur korterid müüki pani, said ostjad need soodsalt kätte. Kui alguses küsiti korteri eest umbes poolteist miljonit krooni (umbes 100 000 eurot), siis tegelikult müüdi neid lõpus juba viis korda odavamalt.
Pank ei võta kortereid laenu tagatiseks
Tõsine probleem ilmnes siis, kui majas asuvate korterite omanikud tahtsid vahetada elukohta ja kortereid müüa. Korteriühistu esimehe Mihhail Derbnevi sõnul ilmnes takistus siis, kui müügi notariaalsel ettevalmistamisel küsis notar elumaja kasutusluba, mida pank küsib laenu andmisel.
Kui ühistu pöördus vallavalitsuse poole kasutusloa saamiseks, saatis vallavalitsus päästeametile kasutusloa kooskõlastamise taotluse. Ida päästekeskuse esindaja, kes hoonet kontrollis, tuvastas aga, et hoone ei vasta ehitusprojektile. Selgus, et lisaks projektile mittevastavusele on puudu ka olulised dokumendid, nagu tehtud tööde aktid ja muud tehtud töid tõendavad dokumendid. Päästespetsialist tõdes, et tuleohutuse seisukohast olulised kaetud tööd peavad olema dokumenteeritud nii, et oleks võimalik tuvastada ehitise vastavust tuleohutusnõuetele. Puudustele viidates keeldus päästeamet kasutusloa kooskõlastamisest.
"Olukord on halb," tõdes Mihhail Derbnev, kes osa puuduolevast dokumentatsioonist sai tänu vallavalitsusele ehitajalt kätte, kuid oluline osa paberitest on siiski puudu. Tema sõnul on väga raske tagantjärele dokumentaalselt tõestada tööde teostamist, kui puuduvad seda kinnitavad aktid.
"Osa puudusi on kõrvaldatavad, sest saab tellida konstruktsioonide ekspertiisi. Küsimus on selles, kes võtab endale vastutuse tuleohutuse eest. Osa tööde teostamise kinnitamiseks tuleks seinad lahti võtta," sõnas Derbnev.
Ida-Virumaa korteriühistute liidu juhatuse liige, jurist Paul Paas ütles, et projektile mittevastavuse probleem on seotud just uuemate ja renoveeritud hoonetega. "Need probleemid on tekkinud ammu, lihtsalt neile pole tähelepanu pööratud. Ehk on põhjus ka selles, et päästeametis on nüüd tööl värskelt koolitatud ametnikud, kes veavad näpuga projektis järge," sõnas ta.
Pidanuks kontrollima
Paasi sõnul müüs pankrotihaldur nimetatud juhul seda vara, mis tal pankrotipesas oli, aga ostja oleks pidanud kontrollima, kas kogu vajaminev dokumentatsioon on olemas. Ta lisas, et oli omal ajal üllatunud, kui üks kinnisvaraarendaja võttis Jõhvis kortermajale ühe korruse juurdeehitamise ette. "Arvestades siinset kinnisvaraturgu, ei saanudki see muudmoodi kui pankrotiga lõppeda," sõnas ta.
Hoones ehitusjärelevalvet teostanud RK Ehitusprojekt OÜ juhatuse liige Rein Kivi ei soovinud olukorda omalt poolt lähemalt selgitada, öeldes, et riiklikku järelevalvet pidanuks teostama omavalitsus ning otsuseid ehituse kohta langetas arendaja. Ka ei ole tema sõnul tema käes ühtegi majaga seotud dokumenti.
Küsimusele, kuidas sai juhtuda, et maja ehitus ei vasta projektile, vastas Kivi, et tema töö lõppes siis, kui algasid sisetööd. "On võimalik ka, et uute elanike soovil tehti seal midagi ringi," lausus ta. Küsimusele, kas ta ei tunne end vastutavana selle eest, et maja renoveerimine ei vastanud projektile, vastas Kivi: "Te alustate valest otsast."
Kivi sõnas, et ta on korteriühistule korduvalt teinud ettepaneku, kuidas Sompa 2 asuva maja probleemid lahendatud saaks, ent ühistu pole sellest kinni hakanud.
Mihhail Derbnev ütles, et lahenduse pakkumine nägi välja nii, et ühistult küsiti raha. "Ta ütles, et pangu me 200 krooni lauale ja siis räägime edasi. Siis pöördusin ma politseisse, sest leidsin, et ta peab meile kogu dokumentatsiooni tasuta üle andma. Politsei tookord kuriteo koosseisu siiski ei tuvastanud," sõnas Derbnev.