Õpetlik lugu

See lugu, mis juhtus Jõhvi kesklinnas asuva vähem kui kümme aastat tagasi renoveeritud majaga, on justkui õpikunäide sellest, kuidas kinnisvaraprojekt võib heausksed ostjad probleemide puntrasse mässida.

Algul oli ju kõik ilus. Nutikad majaelanikud, kes oma raha ehitusele kulutada ei tahtnud, leidsid arendaja, kes oli nõus nende kahekorruselisele majale ühe korruse peale ehitama, pakkudes vastu ka ülejäänud hoone renoveerimist. Projektist oleks kava kohaselt kasu lõiganud nii elanikud kui ka arendaja. Suuremates linnades oli sellist asja juba tehtud ning praktikat otsustati kohapeal kasutada. Aga päris nii, nagu plaanitud, ei läinud. Peale selle, et Jõhvi kinnisvaraturg pole võrreldav Tallinna või Tartu omaga, tuli peale ka masu. Arendaja püüdis meeleheitlikult viimase tunnini korteritest võimalikult kalli hinna eest lahti saada, kuid tulutult. Lisaks kõigele raskendas müüki ka mitte kõige õnnestunum planeering.

Nüüd, aastaid hiljem, kui projekt on juba pankrotihaamri alt ammu läbi käinud, on elanikud aga avastanud end portsu otsast, millest väljapääsu leidmine pole sugugi lihtne. Osa puudusi, millele päästeamet on viidanud, on tagantjärele kõrvaldatavad. Kuid kuidas tõendada tehtud töid, kui puuduvad sellekohased aktid? Tagantjärele nende tegemine oleks ju võltsimine, aga miks neid pole, see küsimus on vastuseta.

Kui sellest loost keegi midagi kasulikku saab, siis inimesed, kes tulevikus endale kinnisvara soetada kavatsevad.