Volikogu komisjonid toob kokku raha lõhn

Praegu teenivad Kohtla-Järve volikogu lihtliikmed kord kuus toimuval istungil osalemise eest 117 eurot, kuid komisjoni istungi külastamise eest tuleb lisaks veel 78 eurot. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve volikogu komisjonid hakkasid alles siis regulaarselt koos käima, kui saadikutele hakati maksma lisatasu koosolekutel osalemise eest. 

Vaatamata sellele, et Kohtla-Järve linna tulud kasvavad visalt kui kaktus, on volikogu kulutused löönud vohama bambuse moel ja nüüdseks on need juba kaks korda suuremad kui veel mõned aastad tagasi.

2011. aastal tuli linnavolikogu toime 101 758 euroga. Mullu kulus 178 889 eurot ja tänavuseks aastaks on eelarves planeeritud juba 202 685 eurot. Võrdluses on linna tulud  suurenenud aga vaid veidi üle kümne protsendi.

Raha kulus palgatõusule

Volikogu kulud kasvasid järsult pärast viimaseid kohalikke valimisi 2013. aasta sügisel, mil volikogu esimehe amet muutus täispalgaliseks ja märgatavalt tõusid ka 21 saadikule makstavad tasud.

Enne valimisi volikogu juhtinud Arne Berendsen täitis seda rolli põhitöö kõrvalt ja talle maksti selle eest 1026 eurot kuus hüvitist ning tasuti 128 euro ulatuses isikliku sõiduauto kasutamise kulud. Pärast valimisi volikogu esimeheks valitud Riina Ivanova palgaks sai 3000 eurot ning 256 euro suurune oli isikliku sõiduauto hüvitis.

Enne valimisi maksti saadikutele kord kuus toimuvatel istungitel osalemise eest parasjagu kehtivast alampalgast 30 protsenti. Pärast valimisi lisati sellele summale veel 20 protsenti komisjoni istungitel osalemise eest. Praegu teenivad saadikud seega volikogu istungil osalemise eest 117 ja komisjoni istungi eest 78 eurot ehk kokku 195 eurot. Kuue komisjoni esimehed saavad kuus 390 eurot.

Lisatasuta komisjoni kokku ei saanud

Volikogu esimees Riina Ivanova ütles volikogu kulutuste suurendamise eel, et selline süsteem, kus istungite ja komisjonide töö tasustamine on eraldi, peaks olema saadikutele motiveeriv.

Volikogu kantselei juhataja Ivetta Sakkart-Linnard rõhutas sel nädalal volikogu liikme Viktoria Tsventarnaja arupärimisele saadetud vastuses, et töötasude tõstmine on kaks korda suurendanud volikogu komisjonide töö aktiivsust. Juurde lisatud tabelist ilmneb, et mullu pidasid kõik kuus volikogu alalist komisjoni üle kümne istungi. Samas tuleb välja aga hämmastav tõsiasi, et eelnevatel aastatel käisid mitmed komisjonid koos vaid mõnel korral aastal. Näiteks sotsiaalkomisjon kogunes 2013. aastal kõigest kahel, revisjonikomisjon kolmel ning noorsoo- ja spordikomisjon neljal korral. Vaid haridus- ja kultuurikomisjon pidas üle kümne koosoleku.

Tollane volikogu esimees ja praegune aseesimees Arne Berendsen tunnistas, et varem oli komisjonide kokkusaamisega tükk tegu. "Muudkui käisin ja rääkisin komisjonide esimeestele, et tulge kokku ja arutage asju, aga paljudele ei avaldanud see mingit mõju. Seepärast otsustasimegi pärast valimisi, et seome saadikutele makstava tasu komisjoni istungitel osalemisega. Raha mõjub − pilt muutus kohe paremaks," sõnas ta.

Noorsoo- ja spordikomisjoni esimees Anton Dijev tõdes, et see on ebanormaalne olukord, et saadikuid, kes on vabatahtlikult lasknud end volikogusse valida, tuleb komisjoni istungitele meelitada rahaga. "Aga paraku on vaid raha jõud see, mis toimib," sõnas ta.

Volikogu liikmete tasude tõstmist ja sidumist komisjoni istungitel osalemisega on varem teravalt kritiseerinud volikogu opositsionäär Eduard Odinets, kes leidis, et uus süsteem võib panna küll mõningaid saadikuid raha nimel sagedamini komisjoni istungitel käima, aga see ei tähenda veel sugugi, et nad seal ka rohkem kui varem sisuliselt tööle hakkaksid.

Ka Berendsen, kes ise juhib eelarvekomisjoni, oli sunnitud tõdema, et vaatamata istungite toimumise sagenemisele, ei suuda ta meenutada ühtegi seal sündinud märkimisväärset värsket algatust.

Esimees peaks jääma täispalgaliseks

Viktoria Tsventarnaja saatis juunis volikogu liikmetele kirja ettepanekuga loobuda kulude kokkuhoiu vajaduse tõttu põhikohaga volikogu esimehest ja taastada olukord, kus volikogu esimehe kohustusi täidetakse lisakohustusena põhitöö kõrvalt. Samuti pakkus ta välja, et nii saadikud kui esimees annetaksid poole oma hüvitisest 1. klassi minejate ranitsatoetuseks, mida Kohtla-Järve pole juba palju aastaid rahapuuduse tõttu maksnud.

Arne Berendseni sõnul ei ole Tsventarnaja ettepanekud volikogu liikmete seas tekitanud mingit reaktsiooni. "Linna keerulise rahalise olukorra tõttu võiks volikogu kulude vähendamist kaaluda. Kuid mis puudutab volikogu esimehe töötasu, siis seda ei ole ilmselt kõige sobilikum praegu muuta," sõnas ta, tuues põhjenduseks, et kui Keskerakonna Kohtla-Järve juhatus tegi 2013. aastal Ivanovale ettepaneku volikogu esimehe ametisse asuda, siis lepiti kokku ka tingimused ja neist oleks viisakas kinni pidada kuni järgmiste valimisteni.