Paekaldalt kukkunud naise päästmine tõi tunnustuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile said elupäästja medali kolm päästjat ning üks häirekeskuse töötaja, kes osalesid kevadel Ontika paekaldalt alla kukkunud naise päästeoperatsioonil.
8. juuni südaöö paiku tuli häirekeskusesse kõne. Telefonis oli kuulda vaid hingamist, misjärel kõne katkes. Mõne aja pärast helistati taas − ja jälle mitte ühtegi sõna, ainult hingeldamine. Alles kolmandal helistamiskorral hakkas numbri 112 valinud nooremas keskeas naisterahvas rääkima. Siis selgus, et helistaja oli Toila vallas Martsa küla juures Ontika paekaldal jalutades kaldast alla kukkunud ning eluohtlikult vigastatud. Ligi kolm tundi teadvuseta panga all lebanud kannatanu oli ka alajahtunud.
Kõige keerulisem oli teha kindlaks helistaja asukoht, sest ta polnud kohalik ega tundnud ümbruskonda. Hädaabikõne positsioneerimine ei andnud mererannikul täpset asukohta.
Õnnetuspaika oli raske leida
Olukorra juhtimise võttis siis häirekeskuses enda peale 17aastase päästekorraldaja staažiga valvevahetuse juht Tiina Johkem, kes asus ise abivajajaga suhtlema. "Minu esimene mõte oli saada kannatanult võimalikult palju vihjeid ja maastikukirjeldusi, et päästjad leiaksid tema asukoha," ütles Johkem. "Olin paralleelselt ühenduses nii kannatanu kui ka päästega. Kuna asukoht oli ebaselge, kaasasin ka piirkonda tundva politseikorrapidaja," meenutas ta.
Tiina Johkem asus sündmuskohta tuvastama koos pääste operatiivkorrapidajaga, kes sõitis mööda Ontika rannikut sireeniandva alarmsõidukiga. Kui kannatanu ütles, et kuulis autosireeni, kuid see eemaldus, andis see info operatiivtöös kogenutele teada, et nad on pangal kannatanu kohal, sest õhk neelas pangal kannatanuga kohakuti jõudes heli.
Lisaks asukoha leidmise keerukusele tuli Tiina Johkemil aidata kannatanul teadvusel püsida. Samuti ei tohtinud alajahtunud naisel lasta magama jääda − inimene ei pruugi selles seisundis enam ärgata. Lamaval ja liikumisvõimetul kannatanul olid suured valud seljas ja rinnus, tal oli raske hingata ning rääkida, tal oli häiritud nägemine, tal oli külm.
"Püüdsin talle igati toeks olla, sest kujutasin ette, mis tunne tal seal olla oli: pimedas, külmas, valudes," rääkis Tiina Johkem Põhjarannikule. Ta teab isiklikust kogemusest, kuidas abi ootavale inimesele tundub iga minut igavikuna, sest on autoavariisse sattununa samasuguses olukorras olnud. "Sellises situatsioonis on väga oluline, et keegi oleks toeks."
Pärast korduvaid kõnesid ja kannatanu pingelist otsimist olid Tiina Johkemi viimased laused kannatanule telefonis: "Päästjad nägid sind! Läheb veel veidike aega ja nad laskuvad sinu juurde, nad nägid väga täpselt, kus sa oled. Katsu nüüd rahu säilitada, abi tuleb, kõik lõpeb hästi! Kohe toovad päästjad sulle teki ja tõstavad su üles, kiirabi juba ootab sind ja saad sooja, kohe-kohe saab kõik läbi!"
Õnnetustes aitamine − igapäevane töö
Tiina Johkem ei ole pärast seda juhtumit Ontika kaldalt alla kukkunud naisega kohtunud ega suhelnud. Aga ta teab, et naine on tänulik, sest Tiinal on siiani kõrvus viimased vaevaliselt öeldud sõnad, mis ta telefonist tol ööl lõpuks kuulis: "Aitäh. Aitäh teile."
Tiina Johkem ei võta toimunut siiski kui mingit kangelastegu. "See ongi minu igapäevane töö. Aga on väga hea tunne, kui seda märgatakse, sest õnnetuste puhul on ju tavaliselt nähtaval eelkõige päästjad ja politseinikud, kes vahetult sündmuskohal on. Meie aga oleme inimesele ju lihtsalt üks hääl telefonis. Kuigi töötajad häirekeskuse töösaalis on esimesed, kes õnnetusse sattunud abivajajat aitavad, ja sageli on meie tegutsemisel otsustav roll inimese elu päästmisel."
Häirekeskuse Ida keskuses olid selle juhtumiga seotud veel päästekorraldaja Marge Männi, logistik Annika Hiiemäe, meedik Sirja Saar ning politsei vanemkorrapidaja Viktor Tammik.
Elupäästja medali said selles sündmuses osalemise eest ka eluohtlikus seisundis naise paekalda alt üles toonud Ida päästekeskuse Jõhvi päästekomando meeskonnavanem Erkki Põld ning päästjad Aleksei Zimin ja Sergei Šuvalov.