Kohtla-Järve lastekodu on kavas likvideerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgsete plaanide kohaselt tuleb Kohtla-Järvel leida mitu korterit, et paigutada sinna elama lastekodulapsed. Edasise hoolitsuse nende eest võtab enda peale SOS lasteküla.
Riikliku lastekodude reorganiseerimise programmi kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel leida laste majutamiseks vähemalt 65 ruutmeetri suurused korterid. Igas korteris hakkab elama kuni kuus last.
Praegu on Kohtla-Järve lastekodus 28 last ning nende majutamiseks on tarvis vähemalt viit korterit.
Veel üks tingimus on see, et need korterid peavad asuma Järve või Ahtme linnaosas, kus on olemas kogu vajalik taristu: lasteaiad, koolid ja huviringid.
Munitsipaalkortereid ei ole
"Nendes linnaosades meil vajaliku suurusega munitsipaalkortereid ei ole ning meil tuleb need eraisikutelt muretseda," rääkis Kohtla-Järve abilinnapea Ljudmila Jantšenko. "Kui palju need maksma lähevad, on praegu raske öelda. Tõenäoliselt tuleb meil nende ostmiseks riigihankekonkurss korraldada. Meil on olemas sotsiaalprojektideks mõeldud raha ning linnavolikogu lubas meil seda sel eesmärgil kasutada," selgitas ta.
SOS lasteküla teeb riigi eraldatava rahaga korterites remondi ning kannab edaspidi kõik kommunaal- ja remondikulutused. Ent korterid jäävad endiselt munitsipaalomandusse ning samuti jääb linn laste hooldajaks ja hakkab tegema järelevalvet selle üle, kuidas SOS lasteküla laste suhtes võetud kohustusi täidab.
"Esialgu ei ole selge, kui palju on tarvis aega selleks, et korterid elamiseks ette valmistada ja leida peredes tööle hakkavad inimesed. Mingeid lepinguid sõlmitud veel pole, on vaid eelnev kokkulepe," märkis Ljudmila Jantšenko. "Kuid selge on see, et lastekodu kui munitsipaalasutus lõppude lõpuks likvideeritakse."
Linn palus riigilt raha
Reorganiseerimine on juba alanud, kuna uusi lapsi Kohtla-Järve lastekodusse enam ei suunata, maja aga suudab oma kulutused katta vaid siis, kui lastekodus elab vähemalt 32 last.
Linn eraldas lastekodule 6000 eurot küttesüsteemi ümberehitamiseks, et poleks vaja kütta hoone kolmandat korrust, mis praegu tühjalt seisab. Edaspidi jääb lapsi majja üha vähem ning võimalik, et nad hakkavad elama vaid esimesel korrusel.
Juba praegu on lastekodu majanduslikes raskustes ning pöördus linna poole palvega eraldada 14 000 eurot viie töötaja koondamistasude maksmiseks ja 8000 eurot kommunaalkulude katteks.
"Me saatsime sotsiaalministrile kirja palvega eraldada meile lisatoetust, lahendamaks lastekodu likvideerimisega seotud probleeme, kuna tegemist on riikliku programmiga," rääkis Ljudmila Jantšenko. "Ees ootavad koondamised ja inimestele tuleb maksta koondamistasu. Kui me toetust ei saa, siis tuleb linnal raha leida mingeid teisi linna vajadusteks mõeldud summasid vähendades. Ma loodan siiski väga, et me saame raha," lisas ta.
Nii lastekodu direktor Juri Tšumel kui ka linnajuhid märkisid, et praegu tekitab reorganiseerimine rohkesti arutamist ja lahendamist vajavaid küsimusi.