Töötukassa Jõhvi büroo laieneb peaaegu poole võrra

Töötukassa laieneb Jõhvi kesklinnas asuvas büroohoones kolmandale korrusele. Reet Arju sõnul järgnevad ümberkorraldused alumistel korrustel. Foto: Peeter Lilleväli

Viis ja pool aastat tagasi uutesse ruumidesse kolinud töötukassa Jõhvi büroos käib vilgas ehitustegevus. "Mitte sellepärast, et meie töökeskkond oleks viletsaks muutunud, vaid töövõimereformi tõttu laieneme ja ehitame ka olemasolevaid ruume paremini ligipääsetavaks," selgitas büroo juhataja Reet Arju.

Siiani oli Jõhvi büroo käsutuses ligi 750 ruutmeetrit, lähiajal lisandub veidi vähem kui pool ehk 325 ruutmeetrit.

Praegu askeldavad OÜ Kiriku Varahaldus ehitusmehed büroohoone kolmandal korrusel, kus töötukassal pole varem pinda olnud ja kuhu sisustatakse nõupidamiste saal, ruumid tööandjate konsultantidele jm. Seal peaksid ehitustööd lõppema jõuludeks.

Eraldi boksid

Hiljem järgnevad ümberkorraldused ka alumistel korrustel, millega loodetakse ühele poole saada järgmiseks suveks. Teisel korrusel ehitatakse koridor laiemaks ja arhiiv viiakse Tallinna, et maksimaalselt olemasolevat ruumi ära kasutada, ütles Reet Arju. Esimesel korrusel ehitatakse ümber teenindussaal ja rajatakse boksid juhtumikorraldajatele.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk selgitas, et lisapinda ja ümberkorraldusi on vaja järgmisest aastast käivituva töövõimereformi tõttu, mis toob hüppeliselt juurde tervisekahjustusega kliente. Seetõttu on vaja ka rohkem töötajaid. Ida-Virumaa osakonda on sel aastal loodud 13 uut ametikohta. Oktoobrist asus tööle 10 juhtumikorraldajat, kelle klientideks on just töövõimekaotusega inimesed.

"Loome tingimused, et juhtumikorraldajad saaksid kliente nõustada eraldi boksides. Kui inimesel on palju probleeme tervisega, on vaja suuremat privaatsust," märkis Teelahk.

Et töötukassa külastamine oleks tervisekahjustusega inimestele mugav, kaasati ruumide planeerimisse puuetega inimeste organisatsioonide esindajad. "Ratastooliga liikujad vaatasid meil üle kõik nurgatagused ja andsid täpsed juhised, mida on vaja ümber teha," tõi Teelahk näiteks.

Töövõimereformi järkjärgulise käivitumise tõttu kasvab töötukassa meeskond ka edaspidi. "Kõige suuremat töötajate hulka on oodata 2018. aastal, aga see, kui palju me täpselt lisajõudu vajame, sõltub klientide arvust. Kui praegu on meie osakonnas 89 töötajat, siis lähiaastail võib see kasvada 120ni. Järgmisena vaatame tuleva aasta keskpaigas, kas ja kui palju on vaja töötajaid juurde võtta," rääkis Teelahk.

Uued teenused

Samas ei kasva töötajate hulk sellises tempos nagu klientide oma. "Kui praegu on Ida-Virumaa osakonnas arvel 6331 inimest, siis umbes sama palju peaks töövõimereformiga juurde tulema. Uue sihtgrupi puhul on osa nõustamisi võimalik teha ka telefoni teel," ütles Teelahk.

Tema sõnul on Jõhvi ja Narva büroo esimesed, mis töövõimereformi tõttu ümber ehitatakse. "Teeme seda varuga, et 2018. aastal poleks tarvis uusi ümberkorraldusi teha."

Kuigi reformi edasilükkumise tõttu hakkab töötukassa tegelema töövõime hindamisega alles järgmise aasta 1. juulist, võib soovi korral ka varem arvele tulla. "Meil on juba praegu arvel 947 erivajadusega ja töövõimekaotusega inimest. See arv on paari viimase aastaga peaaegu kahekordistunud. Kõik ei oota ära reformi algust ja me peame olema selleks valmis," nentis Teelahk.

Selle aasta jooksul on Ida-Virumaal asunud tööle või õppima ligi 900 erivajadusega inimest. "Enamiku oleme tööle saanud olemasolevate teenustega, nagu tööpraktika, palgatoetus, tugiisiku teenus või tööturukoolitus, aga kui on erilised olukorrad, tuleb rakendada erilisi meetmeid ja selleks lisandub 1. jaanuarist mitmeid uusi teenuseid."

Uuteks teenusteks on tööalane rehabilitatsioon (sisaldab vajaduse kohaselt füsio-, tegevus- ja loovteraapiat, logopeedilist ja eripedagoogilist abi, kogemus-, psühholoogilist, sotsiaal- ning terviseseisundialast nõustamist), kogemusnõustamine, mis on mõeldud eelkõige inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise samalaadse puude või tervisehäirega inimese toetust. Lisandub kaitstud töö neile, kes ei suuda töötada tavatingimustes avatud tööturul.

1. jaanuarist on veel võimalik saada töölesõidu toetust, kui inimesel pole oma puude või tervisehäire tõttu võimalik kasutada tööl käimiseks ühissõidukit. Kui töötu vajab aga ühissõiduki kasutamisel teise inimese abi, hüvitatakse teda kodust tööle ja töölt koju saatvale inimesele sõidukulu.