Kohtla-Järve puhastusseadmete laiendus sai stardi
3. detsember 2015, 20:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile allkirjastasid OÜ Järve Biopuhastus ja AS Nordecon Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ja ehituslepingu.
Kohtla-Järve regionaalsed puhastusseadmed valmisid aastal 2009. Seni on need piirkonna vajadused kenasti ära katnud, ent Kohtla-Järve poolkoksimägede sulgemise järel tekkis vajadus puhastada ka mägede nõrgvett.
"Puhastusseadme kogumaht on 200 000 ühikut inimekvivalenti. Inimekvivalent tähendab ühe inimese ööpäevas keskmiselt tekitatava reovee kogust. Meie piirkonnas elab 60 000 füüsilist isikut ehk elanikku, seega 140 000 ühikut kogumahust on tööstuste jaoks. Kogu puhastusseadme maht on lepinguliselt broneeritud ja sinna puhastamist vajavat vett praegu juurde võtta ei ole võimalik," selgitas OÜ Järve Biopuhastus juhatuse liige Vladislav Petuhhov.
Kui tekkis vajadus hakata puhastusseadmetesse juhtima ja seal puhastama ka suletud poolkoksimägede sademe- ja nõrgvett, tuli mõelda puhasti jõudluse suurendamisele. Otstarbekaimaks lahenduseks osutus praegusele kolmele paralleelsele bioloogilise puhastuse liinile neljas juurde ehitada.
Projekteerimis- ja ehitushanke võitis AS Nordecon, kellega Järve Biopuhastusel on koostöökogemus Kiviõlis veealase infrastruktuuri rajamisel.
Kogu raha toetusena
Poolkoksimägede sulgemise käigus rajati nende naabrusse kaks suurt kogumismahutit koos pumplatega ning survetorustik puhastusseadmeteni.
"Kuna meil praegu vaba võimsust ei ole, võtame sealt vett puhastamiseks võimaluste kohaselt. Samalaadseid kogumismahuteid on meil mujalgi, näiteks Ahtmes ja Püssis − need on väga olulised, sest tagavad puhastile ühtlase voolu ja stabiilsust vajavad bakterid saavad puhastamisega paremini hakkama," rääkis Petuhhov.
Projekti kogumaksumus on 5,8 miljonit eurot, kogu raha tuleb toetusena ühtekuuluvusfondist.
"Järve Biopuhastuse osa selle projekti rahastamises on null," kinnitas Petuhhov. "Meie jaoks on tegemist liitumislepinguga − keskkonnaministeerium suletud mägede omanikuna liitub oma puhastamist vajava veega − ja tänu sellele on projekti toetus sada protsenti."
Mägede nõrgvee puhastamiseks kasutatakse suure tõenäosusega samasugust tehnoloogiat nagu praegu puhastile jõudva reovee puhul.
"Projekteerimise käigus selgub, kas on vaja veel mingit lisakäitlust. Mõnevõrra muutuvad kaugjuhtimissüsteemid, paigaldatakse mõned andurid lisaks. Midagi keerulist selles juurdeehituses ei ole," ütles Petuhhov.
Järgmisena mudakäitlus
Puhasti võimsuse suurendamine on kavas olevate tööde esimene etapp, järgmisena võetakse ette mudakäitluse uuendamine, mille tulemusena Kohtla-Järve elanikud puhtama õhu saavad.
Vladislav Petuhhovi sõnul pole Eestis mudakäitlust seni eriti eurorahaga toetatud − riigil pole seisukohta, millist suunda toetada.
"Reovee puhastamine on sisuliselt reostuse üleviimine veest mudasse ja loomulikult tuleb selle mudaga siis ka midagi ette võtta. Võimalusi praegu uuritakse ja võrreldakse ning keskkonnaministeerium on lubanud, et järgmise aasta algul võtavad nad seisukoha, millist käitlust riik toetab."
Järve Biopuhastusel on valmis muda kuivatamisele suunatud eskiisprojekt − seda peeti eri komposteerimis- ja põletamisvõimalustega võrreldes sobivaimaks − ning kui see suund riigi seisukohaga kokku langeb, asutakse kohe toetust taotlema.
"See projekt kujuneb puhasti laiendamise omast oluliselt kallimaks, 10 - 15 miljoni euro kanti," märkis Petuhhov.