Valetrahvide eest kohtu alla antud politseinikud mõisteti õigeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru maakohus mõistis neljapäeval õigeks kolm endist ja kolm praegust politseinikku, kes anti kohtu alla süüdistatuna taatlemata kiirusemõõtja kasutamises ning sellega seotud võltsimistes ja ebaseaduslike otsuste tegemises.
Viru ringkonnaprokuratuuri koostatud süüdistuse kohaselt jättis Ida prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vahetu juht Alvar Ottokar õigel ajal korraldamata politseisõidukisse Škoda Superb statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturi taatlemise ning andis 2011. aastal nelja kuu jooksul oma alluvatele ebaseaduslikke korraldusi nimetatud politseisõidukiga töötades märkida lubatud sõidukiiruse mõõtmisel kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile kasutatud mõõteseadmeks samal ajal politseimootorrattale Honda püsivalt paigaldatud taadeldud kiirusmõõturi andmed. Seega koostati kiiruse ületamisega seotud väärteoasjades otsuseid taatlemata kiirusmõõturiga saadud tulemuste alusel.
Kuut meest, kellest osa praegu enam politseis ei tööta, süüdistati ka väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemises.
Süü jäi tõendamata
Süüdistus käsitles ametiisiku poolt dokumendi võltsimist ja võltsitud dokumendi väljaandmist ning kohtuvälise menetleja ametniku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemist väärteomenetluses. Ükski süüdistatavatest kohtueelse uurimise ega kohtuprotsessi ajal end süüdi ei tunnistanud.
Kohtunik Astrid Asi ütles kõiki kohtualuseid õigeks mõistvat otsust selgitades, et tagantjärele pole tuvastatav, et viis partullpolitseinikku, kes kohtu alla läksid, olid üldse teadlikud, et politseiautos on taatlemata seade. Seetõttu ei saa ka liiklusjärelevalve endisele juhile Alvar Ottokarile ette heita võltsimisele kihutamist, kui võltsimist ennast polnud. Ottokarile oleks kohtu arvates võinud ette heita hooletust, kuid hooletuse tõttu pole võltsimist võimalik toime panna, sest viimane eeldab tahtlust.
Mis puudutab ebaseaduslikke karistusotsuseid, mida pandi süüks Ottokarile ning teisele liikluspolitsei juhile Heiki Lindusele, siis kohus tuvastas, et kohtule esitatud väärteootsuste kuupäevad ei ühti süüdistuses toodutega. Samuti ei olnud otsused iseenesest ebaseaduslikud, kuna süüdistuses polnud välja toodud, mida konkreetselt nendega rikuti.
Süüdistab prokuröri
Alvar Ottokar ütles pärast kohtuotsuse kuulutamist Põhjarannikule, et ta oli oma süütuses algusest peale veendunud. Ta sõnas, et selle kriminaalasja tõttu oleks kriminaalasja pidanud alustama hoopis prokuröri Rita Hlebnikova suhtes, kes oleks pidanud selgeks tegema, et kriminaalasjaks tema suhtes puudub igasugune alus. Ottokar on selle kriminaalasja tõttu vaielnud politseiga ka halduskohtus, sest peab õigusvastaseks, et skandaali ilmsikstulekul viidi ta üle arestimajja. Sel nädalal sai ta Tartu ringkonnakohtust järjekordse otsuse, mis tunnistab tema üleviimise teisele ametile õigusvastaseks, rääkis Ottokar.
Ajakirjandus avalikustas kiirusemõõturite loo 2012. aastal vahetult enne politsei aastapäeva, misjärel panid ameti maha Ida politseiprefekt Aldis Alus ning prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste, samuti astus tagasi toonane politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt.
Ida prefektuuri liiklustalitus oli taatlemata kiirusmõõturite andmete põhjal määranud ebaseadusliku liiklustrahvi 178 inimesele. Suurem osa neist taotles trahvi tagastamist ning kohtu otsusega seda tagantjärele ka tehti.