Tegemata töö tuleb kiiresti ära teha

Niipea kui Viru Keemia Grupp eile hommikul teatas, et koondab 500 inimest ehk tööst jääb ilma iga neljas Ida-Viru suurettevõtte töötaja, hakkasid suuremate erakondade poliitikud tegema üksteise võidu avaldusi, et  tööpuuduse leevendamiseks piirkonnas tuleb asuda muutma põlevkivi kasutamist puudutavat maksusüsteemi.

Põlevkivi ressursitasu sidumine nafta maailmaturu hinnaga oli sisse kirjutatud juba 2011. aastal loodud Reformierakonna ja IRLi valitsusleppesse, kuid isegi viie aastaga ei ole õnnestunud seda ära teha ning teema on jõudnud kõigest ühe töörühma lauale.  Praegusel majandusministril Kristen Michalil ei jää üle muud kui tõdeda, et sellega võiks kiirustada, sest järgnevad aastad on põlevkivitööstuse jaoks kriitilised.

Ressursimaksu sidumine nafta hinnaga on mõistlik, aga sellega on kõvasti hiljaks jäädud. Kuid sellegipoolest tuleks see võimalikult ruttu ära teha. See ei tooks praeguse nafta hinna juures enam 500 koondatavat VKG inimest tööle  tagasi, kuid võimaldaks ehk ära hoida või edasi lükata järgmisi koondamisi nii VKGs kui ka Eesti Energias ja Kiviõli Keemiatööstuses, kus samuti ripuvad kokku mitu tuhat töökohta küllaltki peene lõnga otsas.

Põhiküsimus peaks valitsuse jaoks olema, milliste abinõudega saaks võimalikult kiiresti aidata kaasa Ida-Virumaal uute töökohtade loomisele. Kui on kindlustunne, et sellest on kasu, siis ei tasuks peljata ka ajutiste maksuerisuste tegemist ettevõtetele, kes loovad Eesti suurima tööpuudusega piirkonnas uusi töökohti või säilitavad olemasolevaid.

Kokkuvõttes peaks sellest riigile olema rohkem kasu. Maksuerisuste puhul langeks küll ajutiselt pisut maksutulud, kuid suure tööpuudusega kaasnevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamine läheks lõpuks tunduvalt kallimaks.