Riik hakkab noori arste Ida-Virumaale suunama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium töötab praegu välja meetmeid, et soodustada arstide Ida-Virumaale tööle tulemist, muu hulgas on kavas kohustada residente töötama Ida-Virumaa haiglates.
"Arutame praegu võimalust muuta arstitudengite residentuur Ida-Virumaal osaliselt kohustuslikuks. Ehk siis tahaksime seda, et kõik, kes õpivad Tartu ülikoolis arstiks, veedaksid mingi osa oma residentuuri ajast Ida-Virumaal. See täidaks kahte eesmärki. Esiteks jõuaks rohkem kõige moodsama väljaõppega meditsiinitöötajaid Ida-Virumaale, loodetavasti sellest paraneks üldine meditsiiniline praktika ja sidusus ülejäänud Eesti tervishoiusüsteemiga. Ja teiselt poolt, kui inimesed on mõnda aega residentuuri ajal Ida-Virumaal olnud, siis on ka suurem tõenäosus, et nad võiksid tulevikus sinna tööle jääda," rääkis töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski esmaspäeval riigikogus Ida-Virumaa meditsiiniga seotud küsimustele vastates.
Soovib noori motiveerida
Tema sõnul enamik residente praegu Ida-Virumaad residentuuri sihtkohana vabatahtlikult endale ei vali ja Ida-Viru keskhaiglal ning Narva haiglal on suuri raskusi, et kaasata noori spetsialiste. "Ma arvan, et siin oleks mõistlik mingi motivatsioonimeede juurde tekitada, et need noored residendid mõnda aega Ida-Virumaal käiksid. Selle tulemusena võidab kindlasti tervishoiusüsteem laiemalt, sest residendid saaksid ka vene keele paremini selgeks, mida on tervishoiutöötajatel vaja teisteski linnades töötamiseks, sealhulgas Tallinnas," sõnas ta.
Sellest, kuidas see suunamine käima hakkab, ei osanud Ossinovski veel täpsemalt rääkida. "Me oleme konkreetse lahenduse kokkuleppimises üsna algfaasis. "Kohustuslikkus" on võib-olla natukene liiga tugev sõna. Pigem on küsimus selles, et me tahaksime seda soodustada. See nõuab kindlasti Ida-Viru haiglate valmisolekut praktika- või residentuuri baasidena olla paindlikumad, kui n-ö tavaline raamistik ette näeb. Ühe ettepanekuna oleme me pakkunud, et see tähendaks mingisugust lisatasu residentidele, kes seda osa seal läbivad," rääkis minister.
Küsimusele, kas plaan on korraldada kohustuslikku suunamist, nagu seda nõukogude ajal tehti, vastas Ossinovski eitavalt. "Loomulikult vägisi kedagi kuskile suunata, kus nad üldse tööd teha ei taha, seda ma iseenesest mõistlikuks ei pea, eriti arstide puhul. Kui arst ikka üldse ei taha oma tööd teha, ei ole mõistlik teda selleks sundida. Mina ei tahaks patsiendina minna arsti juurde, kes ei taha kohe üldse oma tööd teha. Üldiselt tahaksime neid siiski motiveerida, et kõigil silm säraks patsiente ravides," sõnas Ossinovski.
Pelgalt lisatasu ei aita
Millal arstiõppe residentide suunamine Ida-Virumaale võiks alata, seda minister veel öelda ei osanud. "Selle nelja kuu jooksul, mis ma ametis olen olnud, ei ole paraku veel jõudnud kogu seda plaani niimoodi lõplikult kokku leppida ja teoks teha, aga arutame aktiivselt," kinnitas ta ja avaldas lootust, et esimese poolaastaga jõutakse süsteemis kokku leppida ning seejärel vajalikud seadusemuudatused välja töötada.
Keskerakond, kes parlamendis Ida-Virumaa meditsiiniprobleemid tõstatas, küsis ka, kas arstide meelitamiseks Ida-Virumaale poleks mõistlik rakendada regioonitasu maksmist, nagu näiteks politseinike puhul seda tehakse.
"Ma pean positiivseks seda, et siseministeerium maksab lisatasu oma töötajatele Ida-Virumaal. Sealt saadav tagasiside on siiski selline, et politseitöötajate põuda see lõpuni lahendanud ei ole, ehkki see on kindlasti andnud lisamotivatsiooni. Need probleemid väljaspool suuri keskusi uute spetsialistide kaasamisega on jätkuvalt üleval, sealhulgas Ida-Virumaal," rääkis Ossinovski. Tema sõnul annaks olukorda arstide puudusega parandada tervishoiupoliitiliste meetmete abil, sealhulgas näiteks Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest pärit arstide värbamise lihtsustamisega.